Ehkki praeguseks on Elva linnastaadioni jooksurada pressitud ja silutud nii mai lõpus kui juulikuus, ootab kiireks jooksuks pehmevõitu ja ebatasast rada siiski veel sel hooajal täiendav hooldus.
„Oleme objektil teostanud ühe lisarullimise ning üks tasandusring seisab tänavu sügisel veel ees,“ sõnas Sihtasutuse Elva Kultuur ja Sport juht Ivi Tigane. Sihtasutuse juht selgitas, et kavas on kasutada raskemat, kolmetonnist rulli, mis peaks paremini värskelt laiali laotatud telliskivipuru tihendama.
„Kas selles ulatuses meie poolt tellitud ja tehtud töö andis ideaalse tulemuse? Vastan „ei”, pinnas vajab jätkuvat püsihooldust rullimise ja tasandamise näol,“ rääkis Tigane. „Kas staadion on kasutuskõlbmatu? Vastan „ei”. Nende hooldustöödega ei olnud ei head ega halba lahendust, kuid fakt on see, et staadion ei saanud sellisesse olukorda jääda nagu ta oli.“
Sihtasutuse juht kinnitas, et staadioni kate muutub kõvemaks järkjärguliselt koos ilmastiku ja täiendavate tasandustöödega. Ühtlasi osutas ta, et rajakatte teevad konarlikuks ja auguliseks ka seda pidevalt ebaotstarbeliselt kasutavad noorukid, kraapsud rataste, tõukeratastega, liugu laskmised ja muu taoline.
“Rada on selline, et sörkida seal saab. Kiiret jooksu seal teha ei saa,” kirjeldas olukorda paljukordne Eesti meister ja jooksutreener Margus Pirksaar. “15 aastat tagasi tegin ma kogu aeg oma lõigutrenne seal,” meenutab Pirksaar. “Rada on nüüd nii pehme, siis kui jalgpallurid lähevad risti üle raja väljakule, siis jäävad augud maha. Kiiret jooksu üle pöia neis kohtades teha ei saa – seal võib pöia välja väänata,” kirjeldas treener Pirksaar, osutades, et see pole kuidagi kriitika jalgpallurite suhtes, vaid rada lihtsalt pole tasemel. Tema hinnangul pole sellise raja puhul vahet, kas joosta staadionil või metsa all.
Telliskivipurukattega staadioni saab viia kindlasti paremasse seisu, kuid aeg on edasi läinud, selgitas Pirksaar. Tartaankatted pole midagi kauget ega kättesaamatut, sest nüüd muretsevad tartaankattega staadioni endale paljud omavalitsused. “Omal ajal kõlbas kõigile ka Žiguliga sõita, aga enam ju ei sõida!” selgitas ta. Põhjalikumal staadioniuuendusel ja tartaanstaadionil oleks tema hinnangul mitmeid plusse – noori on lihtsam trenni meelitada kui on ilusad ja head tingimused. Lisaks veel laieneks Elva võimalused siia meelitada spordilaagreid ja võistlusi. Sporditurism on täiesti arvestatav arengusuund.
Kevadel läbi viidud rajasilumise tegi Pärnu firma Aspo Sport OÜ, mis hooldab sihtasutuse kinnitusel üle Eesti ligi paarikümmet staadioni. Rajakattega seonduvate tööde hind oli 8200 eurot pluss käibemaks, mis oli ka kõige odavam pakkumine. Kokku on staadioni hooldustööd läinud maksma aga ligi 40 000 eurot, seda koos telliskivipuru ja soola hankimise, transpordi ja staadionimaja terrassi remondi ning jooksuraja piirete paigaldusega.
