ARVAMUS

JUHANI JAEGER: ELVAL ON AEG ARENGUHÜPPEKS

Vallakeskuse ja piirkondade tugevuste ärakasutamiseks ning meie inimeste teotahtele paremate võimaluste loomiseks on Elvas ruumi küll ja veel, kirjutab Juhani Jaeger (Isamaa).

Hüppe sooritamiseks on vaja teada toetuspunkti ja sihti ning hinnata oma jõudu. Seejärel tuleb otsustada ja hüpata. Olen elanud Elvas 25 aastat ja veetnud siin suvesid 10 aastat kauemgi. Need aastad annavad kõneka pildi, kuidas on kulgenud areng ning kuidas on see seotud meie toetuspunktide ja sihtidega.

Elva on enamat kui väike puust linn

Kui kolisin Elvasse, käis vesi pangega tuppa ja samamoodi õue tagasi. Mõni aasta hiljem ülikooliõpingute kõrvalt oma elamisse investeerimine tõi liitumise vene ajast pärit ühisveevärgiga. Nüüd tuli vesi tuppa mööda torusid ja ära viis selle paagiga auto. Kui kõnelen sellisest jäätmekäitlusest oma sõpradele välismaal, reageerib enamik, nagu oleksid kohanud tulnukat. Kulus veel kümmekond aastat ja linn jõudis ajale järgi – rajati ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Elvast sai puhtaima kraaniveega magala Eestis.
Aga linna vaim tegi läbi sama ulatusliku taandarengu. 1980-ndate suvituslinna elu ja melu kadus koos Eesti riikliku ise­seisvuse taastamisega.  Hääbus kohvikukultuur ja kuurortlinna imago. Sammaldunud staadioniringi siseserva olid harrastajad tallanud vaid ühe armetu raja. Spordielul hoidsid suuresti isiklikust entusiasmist hinge sees siinne pika ajalooga jalgrattakogukond ja uut populaarsust koguv jalgpall. Omavalitsuse ambitsioon oli ja jäi aga “väikeseks puust linnaks”.
Muutust on näha paari-kolme viimase aasta jooksul. Imekena promenaad ja vinge spordihoone on pikad sammud õiges suunas. Arenduste käima lükkamise eest võlgneb siinne kogukond tänu ja lugupidamise kunagise linnapea Eva Kamsi meeskonnale.


Edu loob sündmuste, pärandi, keskkonna ja inimeste koostoime
Ei saa salata, et tänane linnavõim on Kamsi algatused edukalt lõpule viinud. Kiitust väärib oskus ära kasutada valitsuse ja eurorahade tuge. Vahel seda tuge aga napib ja siis on vesi ahjus. Kohtame näiteid, kus kergliiklustee “saetakse pikuti pooleks”, nii et jalgratas ei mahu jalakäijast ohutult mööduma ja peab kolima tagasi sõiduteele. Või siis projekteeritakse uuendatavad linnatänavad ilma parkimiskohtadeta. Lubage küsida, kuidas me hoiame üleval külalislahke suvituslinna ja hubase elukeskkonna mainet, kui inimesed ei saa üksteisel külas käies parkida sõidukeid elamute lähedale teede äärde? See puudutab eriti teravalt eakaid, keda külastavad nende lähedased, aga ka lastega peresid, kes kutsuvad külla teisi lastega peresid.
Lahkuv talv näitas, et vahel saab vald hakkama küll kergliiklustee valmis ehitamisega, aga lumest puhtaks lükkamine jäetakse hakkajate kogukonnaliikmete kanda. Kas tõesti on “sendi saagimine” Elva suur võimalus ja edu võti? Kaugeltki mitte! Elva suur võimalus on siinsete märgiliste sündmuste, kultuuri, pärandi, looduskeskkonna ja mõistagi inimeste koostöö ja koostoime. Kuidas õigustada asjaolu, et Võrtsjärve ääres suvitab aastas tuhandeid inimesi, kuid vaid kaduvväike osa neist einestab Rõngu, Rannu või Puhja söögikohtades? Kuidas õigustada Tartu Maratoni osalejate vuramist läbi vallakeskuse siin viivukski peatumata?
Mõelgem sellele, mis meil on olemas, aga mõelgem ka suuremalt! Meie valla eeliseks on hea taristu, asukoht ja ühendus. Lisaks soodustab konkurentsivõimet spordilinna staatus ja rahva liikumishuvi kasvav populaarsus. Rajame siis näiteks valla erinevaid osi ühendava ja naaber­valdadega liidetud jalgsi­matka teedevõrgu, sarna­selt kuulsa Santiago de Compostela palverännuteega Hispaanias või Püha Olavi teega Norras! Olen seal kõndinud 800 kilomeetrit. Meie keskkond ei jää sugugi alla. Ühendame need teed teiste Liivimaa radadega Via Livonica võrgustikuks! Jalgsimatkajaid Covid ei peata.

Kivist tuleb vesi välja pigistada!
Kõik kirjeldatu on mõistagi seotud tugeva tõmbekeskusega. Nii jõuame tagasi artikli algusesse, kus oli juttu hüppeks valmistamisest ja toetuspunktist.
Toetuspunkt ehk Elva vald – linna ja piirkondade tervikuna – peab kindlustama eelkõige oma elanike heaolu. See on eeldus, et olla ligitõmbav elukoht uutele asukatele, arengut ja eneseteostust soosiv keskkond ja külalislahke võõrustaja. Eva Kamsi juhitud vallavalitsus jõudis tegutseda küll lühikest aega, aga pani alguse toetuspunktile, mis toob Elvale tänagi väärilist tähelepanu.
Eelolevatel aastatel seisab vallal ees pingutus hoida seni saavutatut, aga astuda ka konk­reetseid samme elanike ja vallakeskkonna huvides. Loetlen teemavaldkonnad, mida pean Elvale kõige olulisemaks nii lähemate aastate kui ka pikaajalises perspektiivis:

Ujula ehitamine spordihoone vahetusse lähedusse. Ujula peab rahuldama vallaelanike vajadusi, aga olema ka konku­rentsivõimeline keskus spordilaagrite ja võistluste läbiviimiseks.

Vallakeskuse ja piirkondade vahelise transpordi parandamine. Elanike vajadusi arvestav ühistransport peab tegema vallakeskuse hüved lihtsalt kättesaadavaks igale vallaelanikule. Ükski inimene ei tohi tunda end ääremaale unustatuna.

Kergliiklusteede väljaarendamine, et parandada laste ja noorte, aga ka iga täisealise jalgrattasõbra liikumisvõimalusi. Lisaks avab see uusi võimalusi jalgsimatka harrastajatele.

Suursündmuste ja külastusobjektide kaasabil valla majanduse elavdamine. Tartu maratoni, Rally Estonia, VVV matkaradade, Võrtsjärve jt piirkondade kümned tuhanded külastajad on meie vallale hindamatu potentsiaal. Selle potentsiaali ellurakendamisel on võtmeküsimuseks valla suhted partneritega.

Kogukonnatunde kasvatamine läbi paikkondliku pärandi väärtustamise aitab valla piirkondi paremini sidustada, säilitades igaühe unikaalse pärandi. Igas külas leidub objekte, millel on rääkida oma lugu. Need lood on meie valla inimeste identiteedi osa, mille jäädvustamisele, edasikandmisele ja teadvustamisele peab kaasa aitama kohalik omavalitsus.

Eeltoodud punktid on suure üldistustasemega. Loomulikult peab omavalitsus lähematel aastatel tegelema hulga üksikobjektidega erinevates vallapiirkondades. Olgu näitena toodud kas või Kentsi järve puhkeala, Hellenurme mõisa, Elva suusahüppetorni või Ulila tehnopargi arendamine. Kõige eelneva lahutamatuks osaks on infotöö nii vallas sees kui ka mujal Eestis ja välismaal. Elva tuntus kvaliteetse elu-, töö-, suvitus- ja liikumiskeskkonnana peab oluliselt paranema.

Ma ei arva sugugi, et eelpoolkirjeldatu on meie vallale ülemäära suur suutäis. Kindlasti on kõige selle saavutamine seotud suure pingutusega, aga valla arengusse tulebki suhtuda nagu kivist vee välja pigistamisse – see ei ole võimalik, aga me teeme selle ära!

Hea vallaelanik! Mida sa siinsetest ideedest arvad?Kui oled nõus valla arendamisel kaasa lööma, anna endast märku, kirjutades aadressile elvavald@elvavald.ee

Näita rohkem

Seotud artiklid

Üks kommentaar

KOMMENTAARIUM

Back to top button