Eelmisel aastal sai Elva vald majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt toetust, et teha korda lõik Vapramäe-Elva-Kalme teest, Peedu tee ning Kärneri ja Lootuse tänav. Mitmes kohas on küll maha pandud asfalttee, kuid jalakäijatele turvaliseks liikumiseks kõnniteid tehtud ei ole ning ilmselt neid sinna niipea ka ei tule.
Hiljuti tekitas nii sotsiaameedias kui Elva Elus pahameelt see, et Mahlamäe inimestel ei ole võimalik turvaliselt jalgsi Elvasse liikuda, kuna selleks puuduvad kõnniteed. Uus tee on väidetavalt kitsam, teepeenar ahtake ja selle lõpetab järsk kraaviperv, mis sõidutee serval jalutamise iseäranis ebamugavaks teeb.
Abivallavanem Heiki Hansen väidab, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi toetus ei olnud piisavalt suur, et oleks kohe saanud ka kõnnitee rajada. Samas ei olnud vallal ka kavas omavahendeist seda kõnniteed rajada: „Praegu toetas riik transiitteede korrastamist ning seega ei olnud paraku võimalik ehitada ka kõnniteed. Vallal ei olnud eelarves selle kõnnitee jaoks vahendeid planeeritud.“
Hanseni väitel on Peedu tee projektis eraldi jalakäijate tee planeeritud ning projektis on jalakäijatega arvestatud, kuid vallal selle ehituse jaoks raha ei ole: „Kõnnitee Kärneri tänavast Pangodi ristmikuni maksab hinnanguliselt 120 000 eurot. Valla lähiaastate eelarvestrateegias ei ole selle kõnnitee ehitust praegu planeeritud, kuid pikemas perspektiivis on see võimalik,“ ütles Hansen.
Transiitteede kategoorias otsustas majandus-ja kommunikatsiooniministeerium eelmisel aastal jaotada üle Eesti kokku ca 4,3 miljonit eurot. Elva vald sai Peedu tee, J. Kärneri ja Lootuse tänava rekonstrueerimiseks 216 240 eurot toetust. Toetuse saamisel järel tehtud teates osutas vallavalitsus remondi põhjenduseks ka, et „samuti on praegune tee kitsas ja puuduvate jalgteede tõttu on jalgratturid ja jalakäijad sunnitud kasutama sõiduteed.“ (22.02.2019).
Lisaks sai Elva vald ministeeriumit 100 000 eurot lisaraha Vapramäe-Elva-Kalme teelõigu ehk Tartu ja Valga maantee rekonstrueerimiseks, mis valmis tänavu suvel. Elva on saanud riigilt kohalike teede korrashoiuks lisatoetust ka varem, selle abil valmis näiteks viie aasta eest Kirde tänava ja Tartu maantee ringristmik.
