ARVAMUS

OLAVI HIIEMÄE: FANTAASIAPILT – SUUSKADEL LÄBI ELVA

Pühapäevases „Hommik Anuga” saates (05.02.2023) rääkis Keila terviseradade arendaja Raido Notton, et eelmisel nädalal valmisid Keilas linnasisesed suusarajad, mis võimaldavad keilakatel kergema vaevaga ühilduda sealsete metsaradadega. Mis takistab Elval sarnaselt eesmärki seada, küsib keskkonnaekspert Olavi Hiiemäe.

Kas Elva kui pikaajaliste traditsioonidega laskesuusatajate ja kahevõistlejate kants võiks leida mõned väiksema liiklustihedusega linnatänavad ja tekitada tänava ühte äärde ca meetrilaiuse riba suusaradade tarbeks, mis ühendaksid omavahel staadioni, gümnaasiumi, Arbimäe, raudteejaama ja Tartumaa Tervisespordikeskuse ühtsesse sporditeede võrgustikku, kus oleks võimalik juba edasi liikuda maailmaklassiga suusaradadele?

Mäletan, et olid ajad, kui Tartust käisid Elvasse spetsiaalsed suusarongid, mis tõid nädalavahetuseti Tartust Elvasse sadu suusasõpru, kes siis piki raudtee äärt maratonirajale kulgesid ning hiljem Elva kaubanduskeskusi ja söögikohtasid rikastasid. Arutasime seda teemat ühe sõbraga, kes oli tudengina oma töös uurinud Tallinna ja Helsingi linnasiseste suusaradade pikkusi…. Suur-Tallinnas (sh. ka Keila ja Viimsi rajad) sai ta kokku ca 37 km ja Suur-Helsingis üle 1300 km linnasiseseid ametlikke suusaradasid. Päris mõtlemapanev erinevus, kas pole?

TALVEL SUUSAD, SUVEL RULLUISUD

Juba ca 10 aastat tagasi tegin toonasele linnavalitsejale ettepaneku uurida võimalusi linnasisesteks rulluisu- ja rullsuusaradade rajamiseks või olemasolevatel väiksematel teedel spordiradade mahamärkimiseks. Tol korral Peedumäe-Nõo vaheline kergliiklustee veel puudus. Nüüd, kus see kergliiklustee on Nõo valla poolt valmis ehitatud, võiks teema ehk uuesti lauale asetada ja uurida, kas näiteks Elva gümnaasiumi juurest oleks võimalik rullsuuskadega või rulluiskudega otse ja eelkõige turvaliselt Peedumäe kergliiklusrajale või Tartumaa Tervisespordikeskuse juurde lasketiiru jõuda, ilma, et selleks oleks vahepeal vajadust autot kasutada? Kujutan ette, et meie suusatrennid oleksid laste seas oluliselt populaarsemad ja lapsed kordades elurõõmsamad, kui vaid vastavad võimalused oleksid loodud… Kujutan ette, et ka kõige närvilisema sõidustiiliga autojuhid muutuvad tolerantsemateks, kui näevad väikesi poisse ja tüdrukuid tee ääres suusatamas või rullitamas…

Kas tõesti on need mõned kilomeetrid siledat asfalti või hiljem mõned liitrid bensiini linnasiseste radade hooldamiseks (talvel suusajälje uuendamiseks ja suvel rulliraja puhastamiseks okastest) Elva Vallavalitsusele nii ületamatu takistus? Kas võiks peituda linnasisestes suusa(spordi)radades (nii suvistes kui ka talvistes) üks võimalusi Elva lapsi ja noori nutineedusest päästmiseks?

Ja lõpetuseks ka kaks tagasihoidlikku üleskutset: esiteks, head Elva suusatajad ja (maastiku)ratturid, tervitage üksteist rajal, sest olete ju ühe suurepärase hobi ühised harrastajad! Minule jäi selline tervitamine külge Euroopa ja Skandinaavia mägedes matkates… Kui sul oli matkakott seljas ja olid matkarajal, siis olid momentaalselt kõikide vastutulijate jaoks „oma jope” ja väike hei-hei hüüe ei võtnu küll kelleltki tükki küljest.

Sel nädalavahetusel maratonirajal suusatades sain oma hei-heitamistele vastuseks oma kümmekond imeilusat naeratust ja vaid mõned üksikud vastuheitamised. Aga leidus ka üks härrasmees, kes ise juba kaugelt, enne minu hei-heitamist mulle rõõmsalt „jõudu” soovis. Samuti meenub suvine maastikuratta sõit, kuskil Illi ja Hellenurme vaheliste võsade vahel, kus kaks sarnast rattahullu oma ratastega ristuvast võsast välja ilmusid ja samuti reipalt jõudu soovisid. Vägagi mõnus ja ergastav edasi kulgemine oli. Meeles tänaseni.

Sama moodi nagu rekkajuhid, bussijuhid ja mootorratturid võiksid ka ratturid ja suusatajad (sama huviala harrastajad) üksteist märgata ja tervitada. Minul aitasid küll need mõned rajal vastu saadud hei-hei vastused tekitada suurvõistluse ergutamise tunde ja nii mõnedki sajad meetrid hoogsamalt ja energilisemalt keppidega vehkides edasi liikuda. Mina tundsin küll, et kui oled maratonirajal ja suusad suutnud alla saada, siis oled küll „oma jope”.

LOODUSEL ON OMA HELID

Teiseks, head noored, kes te juba olete jõudnud suusa- või rattarajale! Tunnustan! Aga proovige vahelduseks ka umbes tund või kaks oma elust ilma kõrvaklappideta elada – rajal liikuda. Väikese saladuskatte all võin öelda, et Tartu Maratoni rada on terves ulatuses täis väga põnevaid helisid… Oska ainult märgata!

Ainult pühapäevase ja kõigest 1,5-tunnise suusasõidu ajal kuulsin rajal musträhni säutsumist, kirjurähni toksimist, hulgaliselt erinevaid tihaseliike suusatajaid ergutamas ja isegi jäälindu piuksumas… ühtlasi ka tagant lähenevaid ja pisut kiiremaid sõitjaid ähkimas… Luban, et kevadel ja suvel on metsast kostuvad loodushääled veelgi intensiivsemad ja põnevamad… Ärge piirake oma kuulmist ja nägemist tehismüraga, mis meid nii kui nii igapäevaselt ümbritsevad! Hoidke oma meeled sportimisel erksad, tähelepanu ainult rajal toimuval ja pigem puhake oma väärtuslikku aju taustamürast!

Aga kindlasti pole ka välistatud, et äkki olin ma nädalavahetusel suurest suusatamisest lihtsalt nii kurnatud, et ei suutnud seetõttu isegi oma rajal tekkinud mõttevälgatuste üle selgelt mõelda?

Fantastiliselt ilusad loodusvaated Tartu maratoniraja 5. kilomeetril. Kunagi sai unistatud ning heietatud kunstlume ja valgustatud suusaraja rajamisest Tartumaa Tervisespordikeskusest just täpselt nii kaugele… Kui on olemas ideed, siis varem või hiljem leidub ka võimalusi nende ideede realiseerimiseks…

Näita rohkem

Seotud artiklid

KOMMENTAARIUM

Back to top button