OLAVI HIIEMÄE: UJULA RAJAMISEGA VEREVI RANDA RAISATAKSE VÕIMALUS KORRALIKU VEEKESKUSE TULEKUKS

Kus asub Elvas parim paik päikeseloojangu nautimiseks? Verevi rannas, vahetult mändide ja liivaranna piiril, kuhu päikesekiired ulatuvad ja kuldavad sealseid männitüvesid oluliselt kauem kui mujal linnas. Peale Elva rattamaratoni 50 kilomeetrise distantsi läbimist oli päris mõnus just sinna mändide alla end korraks maha sättida, et päeval rattarajale jäetud energiat päikeseloojanguvalgusel lasta  taastada. Vaatamata õhtusele kellaajale (21.15) polnud ma seal ainuke momendi nautleja – vaatamata suhteliselt hilisele ajale lugesin rannas kokku 73 inimest, kes jagunesid mõnusalt kogu rannaalale ära (järgides ilusti 2+2 reeglit!).

Inimesi jagus nii purdele, hüppetorni kui ka liivarannale. Isegi sellisel õhtusel ajal. Tol pühapäeva keskpäeval, kella 14 paiku, kui termomeetri näit ulatus isegi viludas metsaaluses üle 28 kraadi, oli rannaliiva täituvus kordades suurem ja raske olnuks leida kohta, kuhu oma rannarätik maha laotada olnuks võimalik ilma, et seda sama 2+2 nõuet rikkunud poleks.

Paraku võib juhtuda, et selline mõnus rannaliival laiutamine ei pruugi kesta enam kaua, sest vallavalitsuses käivad juba mõnda aega tihedad arutelud Verevi rannahoone planeeringu teemal, mille kehtestamise korral lubatakse Verevi randa rajada kolmekorruseline rannahoone, kuhu püütakse pigistada ka neljarajaline siseujula, millest elvakad ju nii kaua unistanud on. Kõik oleks justkui tore ja arvutis on koostatud kaunis eskiisjoonis, aga….

Vastavalt planeeringu eskiislahendusele soovitakse niigi suhteliselt keerulise veerežiimiga Verevi järve kalda- ja veealakaitseks seatud ehituskeeluvööndit vähendada kuni 13 meetri peale (väljavõte  Verevi järve rannaala detailplaneeringust: „Detailplaneeringuga on kavandatud hoonestusala kitsaimas asukohas (hoonestusala piir ei ole paralleelne veekogu piiriga) 12,6 m kaugusele veepiirist, mis võimaldab ehitada ujula/spa/rannahoone koos terrassidega”.

See tähendab, et rannahoonega kavandatud tegevused (hoone, terrassid jne) ulatuksid enam-vähem 13-15 meetri kaugusele veepiirist! Planeeringu kohaselt oleks planeeringu hoonestusala, ehk hoone ja sinna juurde kuuluvate terrasside suurus kokku 1876 ruutmeetrit, millega hõivatakse väga suur osa praegu enimkasutatavast liivaranna osast.

Võttes abiks Maa-ameti kaardirakenduse ja kandes sinna peale Verevi järve liivarannast järgi jääva osa (joonisel markeeritud punase joonega) ja kuna ranna lõunapoolses osas asuvad nii võrkpalliväljakud kui ka väikelaste mänguatraktsioonid, siis selgubki kurb tõsiasi, et praegusest liivarannast jääks planeeringulahenduse realiseerumisel suvitajatele ja päevitajatele kasutada vaid ca 2900 ruutmeetrit,  ehk vaid veidi suurem ala, mis kavatsetakse panna rannahoone ning sinna juurde kuuluvate rajatiste alla.

Tänane päevitamiseks sobilik ja aktiivselt kasutatava liivaala suurus on hinnanguliselt ca 4200 m² (siia on arvestatud vaid liivaala vetelpäästestaabist kuni võrkpalliväljakuteni). Seega kaoks praegusest päevitusalast ca 30 protsenti „ujula/spa/rannahoone koos terrassidega” ehituse alla.

Olgu öeldud, et kõik siinses arvamusloos esitatud arvnäitajad on indikatiivsed ega olegi esitatud absoluutse tõe pähe, sest on mõõdetud Maa-ameti GIS rakenduse aerofotolt, mitte oluliselt suurema täpsusklassiga geoaluselt või projektjooniselt, mille koostamine on alles tulevik.

Nagu Elva Uudiste videouudises ilmekalt kajastati ning jooniselt näha, siis jääks rannahoone ning veepiiri vahele umbes võrkpalliväljaku laiune riba, kuhu kõik need mitu tuhat inimest, kes seni palavate ilmade ajal Verevi rannas puhkamas on harjunud käima, peavad kuidagi moodi leidma koha nii rannarätiku mahalaotamiseks, lastega liiva sees liivalosside ehitamiseks kui ka jätma kaaspäevitajatele võimaluse liikumiseks ühest ranna otsast teise, näiteks WC-sse, kohvikusse, paadilaenutusse või vetelpäästja juurde minekuks.

Ilmselgelt oleks tegemist inimeste kokku surumisega häbiväärselt väikesele liivaribale, mille tagajärjel võib suhteliselt julgelt ennustada, et Elva saab küll kauaoodatud siseujula (neljarajalise ujula/spa/rannahoone koos terrassidega), kuid kaotab suvise tõmbemagneti – mõnusalt avara liivaranna.

Kaldun arvama, et seda kaotust ei korvaks seegi, kui rannahoone ehituse alla jääv liiv teisaldada ranna lõunapoolsesse ossa, kus praegu pinnas tihkem ning rohkem muru haljendamas. Päevitajate surumisel ranna lõunapoolsesse ossa kaoks ära nende otsene juurdepääs ujumisaladele ning silmside kas või lastebasseinis sulistavate lastega. Nähtavasti tuleksidki siis noored emmed, kellede lapsed veel lastebasseinis ujuma õpivad juba hommikul kella 7 ajal randa, et seal 13 meetri laiuses liivaribas endale rannarätikuga koht hõivata, et lapsel ikka turvaliselt silm peal oleks võimalik hoida…

Seega muutuks kogu rannasüsteem sealse puhkaja seisukohast oluliselt ebamugavamaks ja vähem kasutussõbralikumaks. Samuti planeeritaks sellisel juhul sisse konfliktid võrkpallimängijate ning päevitajate vahel või laste mänguatraktsioonide kasutajate ja päevitajate vahel. Nähtavasti jääks siis kolmest tänasest võrkpalliväljakust alles vaid üks, kui seegi, sest kes see ikka saab rahus päikest võtta, kui palli- või mänguplatsilt löödud pall aeg-ajalt sinu pea või selja peale võib maanduda.

Teiseks tekib küsimus, kas elvakad ongi kogu selle aja unistanud või väärivad vaid suhteliselt kiitsakast neljarajalisest siseujulast (või nagu detailplaneeringu seletuskirjas kirjas – ujula/spaa/rannahoone koos terrassidega)? Pigem mäletan mina elvalaste jutte korralikust veekeskusest, milles oleksid võimalused nii liutorudeks kui saunadeks või siis vähemalt ujumisvõistluste korraldamiseks sobilikust minimaalselt kaheksarajalisest siseujulast. Et ka Elva saaks tagasi ujumisvõistluste korraldajate kaardile… Kunagi oli ju Elva 50 meetrine väliujula vägagi arvestatav ujumisvõistluste korraldamise koht.

Võttes arvesse, et ühe ujumisraja laius on 2,5 meetrit, siis tähendaks see vähemalt 25×20 või ideaaljuhul isegi 50×20 laia basseini rajamist. Sinna juurde veel basseiniäärsed käimisalad ja duširuumid ja ujumistarvete ruumid ja administratiivruumid ning nii kujunebki ujulahoone minimaalseks vajalikuks maa-alaks nähtavasti 50×40 meetrit.

Näiteks Audentese spordikeskuse 25 meetri pikkuste radadega siseujula, kus korraldatakse Eesti tasemel ujumisvõistlusi, hoone välismõõdud mõõdetud Maa-ameti GIS rakenduse aerofotolt on 45×30 meetrit. Selline hoone aga kindlasti Verevi ranna territooriumile ei mahuks, sest teest kuni veepiirini on vaid 38 meetrit.

Pakutud planeeringulahenduse vastuvõtmisel sisuliselt raisatakse ära võimalus Elvasse korraliku siseujula või veekeskuse rajamiseks, sest kui juba kord neljarajaline „ujula/spa/rannahoone” on rajatud, siis vaevalt leidub valla kukrus veel täiendavaid ressursse korraliku veekeskuse rajamiseks. See tähendaks, et tänases olukorras võetakse vastu otsus keskpäraseks säästutulemuseks, milleks neljarajaline bassein kahtlemata on ja purustatakse elvalaste pikaaegne unistus korralikust veekeskusest.

Ja olgem ausad, siis isegi neljarajalise basseinihoone paigutamine kavandatavasse rannahoonesse tundub ikka paras kunsttükk olema (4×2,5m=10m + basseiniäärsed käimisalad ja administratiivruumid, seega kokku ca 15-20 meetri laiuse). Elva vajab ja väärib nii mõnusalt hubase rannahoone kui ka eraldi asuva korraliku ujula/spa/veekeskuse rajamist. 

Et loojangupäikese all mõtiskletud mõttekillud ei jääks vaid üksikuteks kriitilisteks uitmõteteks, on keskkonnamõjude hindajatel kombeks pakkuda kavandatud tegevustele alternatiivseid lahendusi, milleks on tihti kavandatud tegevusele uue asukoha otsimine. Nii siis, rändasidki mõtted seal kuldse tüvega männi all istudes uutele võimalikele veekeskuse alternatiivsetele asukohtadele. Et mis võiksid Elvas olla need alad, kuhu soovitud veekeskus võiks sobituda, nii looduse poolest kui ka oleks võimalikult hea asukohaga selle võimaliku tulevase kasutaja suhtes.

Rohkemgi kui avalikes foorumites ja mõnede elvakate poolt välja käidud „tondilossi asemel” asukohale paelub mind Elva algkooli ja vastvalminud spordihoone tagune plats, kus kunagi kehalise tunni ajal meile suurema kaikaga väiksemaid kujunditeks seatud pulki ümber loopima õpetati. Plats on esmahinnangul piisavalt suur ja veekeskuse lisandumisel tekiks sellest piirkonnast ühtse spordivaimsusega sümbioos, kus veekeskusest kujuneks sujuv ja loogiline ühenduslüli spordikeskuse ja Arbi järve vahel ning millest lõikaksid suurt kasu ka sealsed kooliõpilased.

Spordi- ja veekeskuse administratiivseid funktsioone ja -ruume annaks nähtavasti ühendada. Samuti näeksin ma seal suurt potentsiaali atraktiivse sissekäigu rajamiseks ka järvepoolsest otsast, mis omakorda annaks hoopis teise hingamise ja suurema tähenduse ka keeglisaal-lauluväljak vahelisele kõnniteele. Vaade basseinist või basseiniäärsest jäätisekohvikust või miks mitte ka saunalavalt Arbi järvele oleks kindlasti „miljoni dollari vaade” nii suvel, talvel, sügisel kui ka kevadel. Ja usun, et sealset allikaterohket pinnast annaks hea tahtmise juures ning pädevat maastikuarhitekti kaasates kujundada miljööväärtuslikuks, allikaid eksponeerivaks maastikuks, mis pigem tõstab sealse piirkonna taimestikulist väärtust ja mitmekesisust kui kahandab.

Jah, need mõned puud, mis spordihoone rajamisel eesrindlikult säilitati, tuleb nähtavasti küll ohverdada aga ka Verevi randa rannahoone rajamisel on kavandatud likvideerida paarkümmend männipuud, mis arvestades sealse kasvukoha väiksust ning tundlikkust on kindlasti suurema negatiivse mõjuga, kui spordihoone taguste puude ohverdamine. Nendest mõningatest ohverdustest ei pääse me vist ühegi lahendusvariandi puhul.

Aga selle alternatiivi puhul hakkaksidki tööle nii algkooli, spordikeskuse ja veekeskuse sümbioos. Lisaks veel kesklinnaline, kõigile hästi kättesaadav asukoht, „miljoni dollari vaade” ja tekiks ka tugevam side ümber Arbi järve kulgeva liikumisrajaga ning selle äärde äsja valminud keskväljakuga.

Kui esmahinnangul võib selle alternatiivi realiseerimine ehituslikult küll mõnevõrra kallimaks minna võrreldes praeguse kavandatud rannahoone basseinikesega, siis pikemas perspektiivis ette vaadates saaksid elvalased neljarajalise keskpärase lahenduse asemel hoopis pikka aega ihaldatud ja oluliselt perspektiivikama veekeskuse, mis pakuks veemõnude nautimist nii kohalikele kui ka kaugemalt tulijatele.

Seeläbi loodaks ka oluliselt suurem eeldus ehituskulude tagasiteenimiseks, kui neljarajalise keskpärase basseini rajamisel, sest kes see ikka neljarajalises vannikeses supelda tahab, kui 30 kilomeetri raadiuses asuvad nii Aura kui ka Pühajärve oluliselt suuremate ja avaramate võimalustega veekeskused. Mõne kohaliku harrastussportlase kiire hommikuse treeninguvajaduse rahuldavad need neli rada kindlasti ära, aga vähegi tõsisema spaaprotseduuride või veemõnude nautleja sunnib ikka kas Tartusse või Pühajärvele sõitma.

Mõttes käisin läbi veel teisigi võimalikke asukohti, nagu „tondilossi asemel”, koolimaja põhjapoolne külg, kuhu värskelt autoparkla rajatud, ning loodusesäästliku inimesena eriti ketserliku ideena tundus Elva Haigla ja Verevi ranna vahelise metsapargi ohverdamine, linnavalitsuse vastas olev endine söökla-võõrastemaja plats jne. Kuid ükski neist ei tundunud nii hea ideena, kui see esialgne spordihoone tagune tühi plats, millest annaks kujundada järjekordne väga väärikas ja piirkondlikku miljööväärtust suurendav linna esindusobjekt.

Seega kasutaksin soovitusena otsustajale Oskar Lutsu sulest õpetaja Lauri poolt Tootsile kaasa antud õpetussõnu: „Kui teed, tee üks kord, aga see-eest tee korralikult!”

Olavi Hiiemäe on keskkonnaekspert (keskkonnamõjude hindamisega tegelev Keskkonnaagentuur Viridis OÜ).