PIDU-ÕHTU, KÕNEKOOSOLEKUD JA SELTSIDE RONGKÄIK: KUIDAS TÄHISTATI ISESEISVUSPÄEVA 1936. AASTAL
Jätkus sadade osalistega kõnekoosolekuid, kus Vabadussõja kangelane ja Elva vabastaja kolonel Karl Parts selgitas sisepoliitilist olukorda, seltsid läksid rongkäiguga rahvahääletusele ja õhtul peeti pika programmiga kontsertaktus. Vabariigi aastapäev oli 1936. aastal Elvas ja lähiümbruses täisvereline püha. Eesti Vabariik sai siis 18-aastaseks.
Avalikku arutelu domineerisid üleskutsed minna rahvahääletusele: aruteluküsimuseks oli kahekojalise esinduskoja – Rahvuskogu kokkukutsumine, mis muudaks põhiseadust. Selle kasulikkust selgitati nii riigivanem Konstantin Pätsi pöördumises kui ja kunagise soomusrongide juhi kolonel Karl Partsi kõnes, kes esines nii Elvas kui ka lähiümbruse rahvamajades.
Elva Elu, millest oli selleks hetkeks saanud Isamaaliidu ametlik häälekandja, teatas, et rahvahääletusele lähevad seltsid 23. veebruaril ühise rongkäiguga. Rongkäigus lubasid kaasa teha Isamaaliit, Naisselts, Tuletõrjeselts, Tööliste abiandmisselts ja teised. Rongkäik pidi algama seltsimaja eest ja jõudma muusika saatel välja alevivalitsuseni, kus toimub hääletamine. Rahvahääletuse seltskondliku komitee juhatus oli andnud soovituse rongkäigu ajals kõik poed ja ärid Elvas sulgeda, et töötajad saaks rongkäigus kaasa teha.
24. veebruaril korraldati vabatahtliku tuletõrjeühingu ruumides kõigi Elva alevi seltskondlike organisatsioonide osavõtul aktus algusega kell 15 ning piduõhtu algusega kell 20.30. Peoõhtu kavas oli nii meeskoori laule, viiulimängu, deklameerimist, kahes vaatuses draama “Need, kes vabastasid kodumaa”, rahvatants, lõpetuseks aga mõistagi tants orkestri saatel. Peokorraldajaks oli kaitseliidu kompanii juhatus.
Riigivanem Konstantin Pätsi läkitus rõhutas eelseisva aja olulisust ja kinnitas, et tema pole ei nõrgemaks ega kartlikumaks läinud, tema eesmärk on demokraatliku korra ja riikluse uuestielustamine.
Kolonel Karl Partsi, ülejooksnud endise vabadussõjalase käest said oma koosa vihjelises korras endised vabadussõjalased, viidates nii kindral Laidoneri elu kallale kippumisele kui ka ohule, et siinsete rahutuste tõttu võib Molotov Punaarmee liikvele ajada. Parts aga viitas, et uus põhiseadus looks demokraatlikuma, aga ka rahulikuma elu. Eesti rahvas vajavat rohtu, kuid senine piiramatu võimuga riigivanema valitsemine on liiga kange ravim Eesti rahva haiguse tarbeks.
“Seda rahunemist on võimaldanud praegune põhiseadus,” kõneles Karl Parts. “Vana riigijuht K. Päts, kui ta soovitas omal ajal poolt hääletada, nägi ette, et seda põhiseadust tuleb meil tarvis. Ta on tark mees. Rahval oli rohtu tarvis ja seda on ta saanud. Inimesed on nüüd tervenenud ega vaja enam kanget rohtu praeguse põhiseaduse näol. Sest palju kanget rohtu mõjub tervenenud inimesele halvasti.”
“Praegu on riigis täieline võim riigivanema käes, isegi riigikassa üle on tal peremeheõigused. Ta valitseb meid peaaegu piiramata võimumehena. Ta väsib aga kord ja mis ootab siis rahvast? Ta on rahvast valitsenud ausalt. Kes aga kindlustab, et tema järeltulija ei hakka tarvitama kurjalt põhiseadusega riigijuhile kätte antud võimu? Siin ei ole teist teed, kui tahame rahulikult ka tulevikus elada, kui et tuleb muuta praegust põhiseadust. Meie riigivanemal on valminud sellekohased kavad juba pikemat aega tagasi. Ja enne, kui kaob riigi eesotsast tark ja aus juht, peab loodama riigile kindel ja õige alus. Sest praegune põhiseadus võimaldab diktatuuri, võimaldab jämeda demagoogia abil igaühel riigitüürile pääseda. Meie peame kaotama valimised nimekirjade järele, sest see võimaldab meil isegi “telefoniposti” võimule upitada. Meie tahame aga riigi etteotsa ausat eesti meest.”
Selgeks saab ka see, et Pätsu põhiseadus oleks parem kui “neil, kes istuvad patareis” – vangistatud vabadussõjalastel. “Rahvas, valides vabalt oma hulgast paremad pead Rahvuskokku, võib kindel olla, et see kogu on kompetentne uue põhiseaduse väljatöötamiseks ja et see uus põhiseadus tuleb parem, kui nende oma, kes praegu istuvad “patareis”. Sest neid mehi on juhtinud põhiseaduse koostamisel võõralt laenatud juhipõhimõtted. Kui nad oleksid hakanud oma tahtmise järele ja kavatsuste kohaselt neid rakendama meie oludesse ja ellu, siis oleks see võinud lõppeda katastroofiga — sõjaga.” Partsi sõnavõttu olid lehe kinnitusel tulnud kuulama Elvasse 600 inimest ja Rõngusse 500.
