Hallitusseened vohavad nii Elva gümnaasiumi põhikoolihoones kui ka vallale kuuluvas kortermajas Annikorul. Mõlemal objekti puhul on tegemist ammu teada asjaga, millega lihtsalt ei ole midagi märkimisväärset ette võetud, kirjutab vallavolikogu liige Raimond Pihlap (Isamaa).
Aastate eest armastas Elva linnarahvas aasida, et näe, pandi Elvas linnasaun kinni ja avatigi juba seeneriik. Nali naljaks, seeneriigi mänguväljak on kena ja seeneputka Supelranna tänaval sisuliselt Elva ajaloopärandi osa. Paraku aga on seeneteema saanud Elva vallas viimasel ajal läbivaks, sest viimasel ajal vohab mitmel pool järgmine seeneline – hallitusseen. Selles pole enam midagi ilusat. Hallitusseened vohavad nii Elva gümnaasiumi põhikoolihoones kui ka vallale kuuluvas kortermajas Annikorul.
Elva gümnaasiumi Tartu maantee hoone keldrikorrus on hallitanud juba üle 10 aasta. Koolipere kannatlikkus selle probleemiga koos eksisteerimisel on hämmastav, aga paistab, et seda kannatlikkust ei hinnata vallavalitsuse poolt kuigivõrd, sest soovi liigniiskuse ja hallituse vohamise probleemi lahendada pole, pigem on vallavalitsuse vastused suunatud probleemi vähetähtsaks ja ebaoluliseks kuulutamisele.
Koolimajja tekkis planeerimatu „seeneriik“ sellepärast, et 2011. aastal tehtud remondi käigus jäeti soklikorruse hüdroisolatsioon rahapuuduse tõttu tegemata. Sellest ajast peale vohavad ruumides mitmed hallitusseened ja niiskusetase on normidest kõrgem. Kogu see kompott kokku on tervisele ohtlik ja kahjulik, tekitades hingamisteede- ja nahaärritusi.
Enne käimasoleva õppeaasta algust üritati koolimaja seeneriigile piiri panna – tehti niiskuseimu ja värviti kobrutava värviga seinad uuesti üle. Kuna aga seintest endiselt niiskus sisse tungib, on praeguseks seinad taas märjad, värv koorub ja hallitusseened tunnevad end mõnusalt. Mindi teadlikult lihtsama, odavama, kuid mitte midagi lahendava lahenduse peale. Mis tekitab päris tõsiseid küsimusi nii vallavalitsuse juhtimisotsuste pädevuse osas kui ka selles, kas nad said enne otsuse tegemist piisavalt heal tasemel ekspertnõu.
VALD ÜÜRIB VÄLJA HALLITAVAID KORTEREID
Sellega seentega seonduvad mured ei lõppe. Lugu on saanud uue peatüki Annikorul asuvas kortermajas, mis hallitab päris hirmsasti. Tegemist on vallale kuuluva hoonega, kus vald üürib väiksema tasu eest kortereid välja. Nendes korterites elavad need, kelle rahakott paremat ei võimalda – seal elavad vähekindlustatud pered, kelle on ka lapsed. Mitmed sealses elanikud on tunnistanud, et neil ja nende lastel on tervishädad, mida saab seostada hallitanud ruumides elamisega. Hallitus ruumides on nii agressiivne, et isegi tubades olevad esemed lähevad hallitama. Kogu maja on haletsusväärses seisundis.
Kortermaja sai Elva vald endale valdade ühinemise pärandina, see kuulus varem Konguta vallale. Kohe tõstis vald üüri – kolm korda – ja see ongi üks väheseid asju, mida uus peremees Elva vald Annikoru majaga seoses teinud on. Tõsi, ka praegune üürisumma 90 eurot on turutingimustega võrreldes üliväike, kuid taolises seisus kaupa enamasti ka kinnisvaraturule ei jõua. Seda enam, et mängu tulevad mõisted nagu peremehekohustus ja sotsiaalne vastutustunne. Piisab vähegi vastutustundlikust pilgust neile armetus seisus elamistele ja peaks olema selge: siin tuleb midagi teha, nii see jääda ei saa. Hädalisi tuleks aidata.
Ka Annikoru kortermaja puhul on vallavalitsus täiesti teadlik probleemidest, kuid sellega ka asi piirdub. Koolimaja teema avalikkuse tähelepanu alla sattumine põhjustas hoopis vallavanema ja kriitiliste arvajate valetajaks tembeldamine. Oma kodulehel kirjutab vald, et lahendus põhikoolimaja hallituse jaoks on projekteeritud ning projekti esmane versioon juba ka Elva Vallavalitsusele ülevaatamiseks esitatud. Põhikoolist hallituse likvideerimise projekti hakatakse ellu viima esimesel võimalusel, kui leitakse vajalikud rahalised vahendid. Sellise sõnastus ei kõla just kuigi veenvalt neile, kes sooviks kuulda mingist tegevusest, sest 10 aasta jooksul pole vald koolimaja hallitusprobleemi suutnud lahendada. Ei oskagi öelda, millal siis see aeg kätte jõuab, kui raha palju on. Enamasti on puudu ka headel aegadel.
OMANIK VASTUTAB. AGA OTSUSED PUUDUVAD
Hallitava kortermaja puhul on lugu veelgi kummalisem. Vallavalitsuse esindajad rõhutavad sõnavõttudes, et selles majas ei asu mitte sotsiaal-, vaid üürikorterid. Ma ei kahtle, et needki inimesed sooviks elada meeldivates tingimustes. Ilmselgelt aga on need inimesed majanduslikus sundseisus – nad elavad seal ainult sellepärast, et saavad lubada endale just sellist elupinda. Väljaüürimine aga ei vabasta valda siiski omaniku kohustustest. Tervisekaitsenõuded kehtivad iga üürihinna juures ja ka turul pakutav kaup peaks olema ennekõike ohutu, sama kehtib ka sotsiaalse kallakuga teenuste kohta. Ja ammugi, kui asjasse puutuvad lapsed.
Kinnisvara omanikul on kohustus oma kinnisvara eest hoolitseda. Elva vallal Annikoru kortermaja remontida plaanis ei ole, sest selleks puudub raha. Tekib küsimus, kui õlakehitus on parim, mida vallavalitsus pakkuda saab, siis võiks ju sellel ametikohal õlgu kehitada ükskõik kes. Juhtide asi on välja pakkuda lahendusi, see ongi juhtimise mõte. Paraku me seda praegu ei näe.
Raimond Pihlap on Elva vallavolikogu liige (Isamaa).
