Elva häda pole see, et oleks vähe raha, vaid see, et on väga vähe vaba raha. Probleem on selles, et püsikulud on aetud väga suureks ja nii on raha pidevalt kohustuste all kinni, kirjutab vallavolikogu Isamaa fraktsiooni liige Raimond Pihlap.
11 kuud on pikk aeg. Kohalikest valimistest pole isegi aastat möödas, aga nüüd on selge, et mitmed suurobjektid, mis tollal, ülespuhutud valimisdebattides ja värvilistes valimisbuklettides tundusid kohe-kohe saavutatavad, on lükatud kaugesse tulevikku. Ujula ehitus peaks algama seitsme aasta pärast. Mis juttu selle aja peale aetakse, eks me näe. Igatahes tundub, et paljud jagavad mullusuvist Marika Saare seisukohta, et “ujula ehitus mul enam hingel ei kripelda”.
Ei kripelda ka teiste objektidega: rannahoone ehitus on mugavas kauguses ja staadioni uuendamine samuti. Koolimaja remont, mis pidi kohe-kohe algama, lükkub jällegi edasi. Loen lehest, et Tartu vald avab staadione, spordihooneid, hokiväljakuid ja kultuurikeskusi – ja seda ühelainsal sügisel.
Tuleb ka edasiminekuid tunnustada. Kui veel aastat kuus-seitse tagasi olid mitmed linna olulised tänavad väga kehvas seisus, siis nüüdseks on neid üsna hea kiirusega remonditud: Kesk tänav, Pikk tänav, Puiestee ja Liiva tänavad. Kuid neist ei piisa, sest rahvas igatseb paremaid vaba aja veetmise võimalusi. Samuti vajab kool uuendamist, et hoida oma atraktiivsust.
Kas praegune vallavalitsus suudab vajalikud muudatused ellu viia? Vallavalitsuse esindaja avaldas Tartu Postimehes lootust koolimaja remondihanke ebaõnnestumise järel, et loodetavasti ehitushinnad langevad. Paraku on nii, et kõige tõenäolisemaks ehitushindade languse põhjuseks võib olla majanduslangus, mis muudab ka laenuraha raskesti kättesaadavaks. Seega ei saa oodata paremaid aegu. Neid on niigi oodatud ja nähtud, et võib ka hullemaks minna. Tuleb tegutseda praegustes oludes.
KAS SAAB HAKKAMA ODAVAMA VALLAVALITSUSEGA?
Elva valla probleem pole see, et raha on vähe, vaid see, et raha kulutatakse ära. Püsikulud palkadele ja majadele on liiga suured. Enamus eelarveraha on juba kohustustega kaetud ja uued mõtted sinna juurde ei mahu. Elva valla võime investeerida on igal aastal umbes miljon eurot, millega on keerukas pikalt igatsetud suurobjekte ehitada või uuendada.
Mõistmine, et haldusaparaat tuleks üle vaadata ja vahendeid säästlikumalt kulutada, on puudulik. Kas praeguse suurusega vallavalitsus on Elvale jõukohane? Elval on vallavanem pluss neli abivallavanemat. Võrdluseks: ligi 100 000 elanikuga Tartus on lisaks linnapeale viis abilinnapead. Muidugi on vaja rohkem ametikohti, et võimuliitu koos hoida, aga juhtimislikus mõttes on seal võimalik kokkuhoiukoht. Kui kaotada kolm abivallavanema kohta, siis aitaks see kokku hoida kuni 200 000 euroni aastas. Viie aasta peale annaks see juba summa, mis läheneb miljonile.
KOOSTÖÖLEPINGUD MITTETULUNDUSÜHINGUTEGA AITAKS KULUSID KÄRPIDA
Kulutused vajavad tõhususe ja mõjukuse seisukohalt läbimõtlemist ka turismiedenduse alal. Turismi edendab Sihtasutus Elva Kultuur ja Sport. Püüdsin suvisel vallavolikogu istungil küsida vallavalitsuse esindajatelt, kas ei peaks täpsemalt mõõtma kulutuste efektiivsust. Esimene reaktsioon oli stiilis “ahah, te ei peagi turismi oluliseks!“. Kuid toon natuke statistikat: praegu ööbib valla majutusasutustes ametlikel andmetel aasta jooksul ligikaudu 12 500 inimest. Samas sihtasutus kulutab turismiedenduseks ca 200 000 eurot aastas. Kas mitukümmend eurot inimese kohta kulutada on mõistlik kulu? Või saaks ka odavamalt ja täpsemini sihitult parema tulemuse?
Turismile ja turundusele kuluvate summade parem sihtimine ja tegevuste ülevaatamine annaks aastas säästu ligikaudu 150 000 eurot. Viie aasta peale teeks see kokku 750 000 eurot – kolmveerandi meie praegusest aastasest investeerimisvõimekusest.
Ilmselt on mõistlik ka kultuuri- ja spordiürituste korraldamiseks kasutada mitte niivõrd valla sihtasutust, kui erasektorit, toetades sündmusi korraldavaid MTÜsid. On ju Elva tunnusüritused võrsunud just mittetulundussektorist. MTÜde toetussummad on seni olnud üsna tagasihoidlikud, samas aga sihtasutuse püsitöökohad tekitavad päris suure kulu.
Räägime ka kaasamisest ja kaasavast eelarvest. Kaasamine on vajalik, aga paraku oleme olukorras, kus inimesed on öelnud küll, mida tahaks, kuid need asjad ei valmi. Üks võimalus on ka kaasava eelarve pausile panek. See pole hea variant, aga et esmatähtsad asjad, millest kogu aeg räägitakse, kindlasti ära teha, see oleks üks võimalus. See annaks aastas 45 000 eurot. Viie aasta jooksul 225 000 eurot. Kui praegu killustame napi eelarveraha laiali väikeste objektide vahel, jäävad suured tegemata. Elva valla inimesed tunnevad end selle tõttu kõrvalejäetuna ning mis sest kaasamisest sellisel kujul rääkida kui lubadusi ellu viia ei suudeta.
Need kärped annaks kokku viie aasta peale ligi kaks miljonit eurot investeeringuteks. Eesmärk pole muidugi kärpida, vaid saada vahendeid oluliste otsuste elluviimiseks. Kui kasutada seda laenuvõimekuse suurendamiseks, siis saaksime ehitada nii ujula kui ka gümnaasiumi. Usun, et selle nimel ei heida rahvas vallavalitsusele ette ka kaasava eelarve pausile panekut.
Investeeringud loovad atraktiivsust juurde – et Elva vald oleks ligitõmbav nii elupaigana kui ka turismisihtkohana. Ka see toob valda raha juurde. Mõistagi tuleb ka kõikide tööde kvaliteeti kontrollida. Kiirelt lagunenud eelmine rulapark ja staadioni hooldus, mida tuli mitu korda üle siluda, on näited, et arenguruumi on.
