ARVAMUS

RAIMOND PIHLAP: VALLAVALITSUSE MAHAVAIKITUD FAKTID JA VALIKULINE AUSUS

Elva vallavalitsus vaikib peamise probleemi osas: selleks on kavandatava Verevi rannahoone ebaproportsionaalne suurus, mis katab kinni järvevaated ja matab enda alla väärtusliku rannaliiva, kirjutab ettevõtja Raimond Pihlap.

„Verevi detailplaneeringust ausalt ja faktidega,“ pealkirjastas abivallavanem Kertu Vuks oma kaitsekõne detailplaneeringu heakskiitmisele (31.03, Elva Uudised). Miks peab kirjutama loo juurde eraldi, et kavas on rääkida „ausalt ja faktidega?“ Kas see ei peaks olema enesestmõistetav? Veidi tutvudes paistab, et siiski mitte nii enesestmõistetav, sest faktide osas on tehtud selgelt kallutatud valik, milliseid maha vaikida. Aususe osas aga paistab, et paljudele korratud põhiargumentidele ei püütagi vastata.

Sest on selge, et öeldes, et hoone on kolm korrust kõrge, üle 80 meetri pikk ja jätab suhteliselt kitsasse randa kohati liivariba vaid kümme meetrit, tekitab see inimestes teistsuguseid seoseid kui ümar jutt planeeringu erinevatest etappidest. Aga neid eskiisprojektist tulenevaid fakte abivallavanem Vuks oma loos ei maini. Küll aga antakse mõista, et oponendid on „külvanud segadust“. Need andmed pärinevad just nimelt detailplaneeringu dokumentidest.  

Vuks jätkab naeruväärse vastase konstrueerimisega, keda tegelikult pole olemas. „Kartus, et Verevi randa ehitatakse mahujoonistel näidatud hall kast ja et ehitustööd algavad õige pea, on kaks väidet, mille on avalikkusesse paisanud erinevate inimeste sotsiaalmeediapostitused,“ kirjutab abivallavanem Kertu Vuks. Vabandust, kuid see on teema kõrvalejuhtimine ebaolulisele.

Miks Kertu Vuks ei räägi hoone ebaproportsionaalsest suurusest?

Hall kast on detailplaneeringu joonistel tõesti olemas, kuid enamik informeeritumaid debatis osalejaid ei võta seda mitte tulevase hoone välisilmena, vaid ikkagi mahte näitava kujutisena. Kui keegi ongi rääkinud mingist hallist kastist, siis mitte volikogu liikmed Tõnu Aigro, Meelis Karro, Rein Abel või piirkonnakogu juht Toomas Laatsit, kes kõik peavad seda detailplaneeringut Elva huvide vastaseks ja Verevi randa kahjustavaks. Ja rõhutanud hoopis teisi argumente. Ka mitte ettevõtja Markko Abel või keskkonnaekspert Olavi Hiiemäe, kes samuti on Verevi ranna kaitseks kõnelnud ja kirjutanud. Nemad soovivad väiksemat hoonet ja ujulat spordihoone juurde.

Tegelikult pole debatt keerelnud absoluutselt ümber selle, kas kast on hall, roosa või sinine. Debatt on keerelnud hoone ebaproportsionaalse suuruse ümber ja seda millegipärast Vuks jällegi pole tähele pannud. Liigne suurus võrreldes ranna suurusega oli teema rahvaga kohtumisel, on olnud teemaks erinevates arvamusartiklites, seda mainiti kodanike arvamusavaldustes, mis saadeti kirjalikult vallavalitsusele, seda on sisuliselt tunnistanud ka vallaarhitekt – ja te lähete sellest sujuvalt mööda. Kes nüüd siis „segadust külvab“, austatud Kertu Vuks?  

Kitsamas kohas jääb liivariba vaid kümmekond meetrit, hoiatab Raimond Pihlap. (Foto: Raido Paurson)

„Ehitustööd algavad õige pea,“ pidi Vuksi sõnul olema üks levinud väide. Kes seda infot levitab? See on selge, et aega veel läheb, suur osa volinikest on piisavalt kaua planeeringuprotsessidega kokku puutunud. Kuid kui mingit maja teha pole plaaniski ja Vuks muudkui mainib, et mingit maja ei tarvitsegi tulla, siis milleks see energiakulu planeeringu läbi surumisel?

Lähme edasi. „Verevi rannas on praegu kolm väikest ehitist ja nende pakutavad võimalused ei rahulda tänapäevase supelranna vajadusi ega ole ka arhitektuurselt kauni rannaala jaoks väärilised,“ kirjutab abivallavanem. Kolm väikest ehitist pole kuidagi ideaalne ja alternatiivsed ettepanekud väiksema rannahoone ehitamiseks, millest Vuks rääkida ei taha, on samuti olemas.

Liiv kaob, atraktiivsus kasvab?

Kas kogu senise debati käigus pole vallavalitsusele pärale jõudnud, et probleem on järve rannaala olulises vähenemises? Kümmekond meetrit liivariba pole enam see Verevi rand. Ehk siis seda randa, kuhu kõiki kutsuda, enam suurt ei jäägi. Suur osa rannaliivast jääb hoone alla. Seda püüavadki Verevi ranna kaitsjad öelda: vähendades oluliselt liiva-ala ja blokeerides tuntud järvevaated suure hoonega võib Verevi rannaala atraktiivsus hoopiski väheneda.  

Huvi pakub veel üks lõik. „Selle detailplaneeringuga anname võimaluse rajada rannahoone koos toetavate funktsioonidega (näiteks ujula, kohvikuala, erinevad teenused, miks mitte ka võimalused kaugtöö tegemiseks), mis ka üksteist täiendaksid. Seeläbi tõuseks  Verevi järve ja kogu Elva kui turismisihtkoha tuntus ka talvisel hooajal.“

Kas ma lugesin õigesti? „Näiteks ujula?“ Kas see tähendab, et „näiteks“ võib ka ujula ära jääda? Mis hoonet vald siis õieti tahab? „Miks mitte ka võimalused kaugtöö tegemiseks“, kirjutab Vuks. Kas see tähendab näiteks nn büroo-kortereid nagu Pirita rannahoones?   

Raimond Pihlap juhib tähelepanu, et teada-tuntud järvevaated kaovad, kui ehitada kümnekonna meetri kõrgune hoone.

Ilmselgelt ei paista Vuksi häirivat dialoogi ja kaasamise puudumine ega tõsiasi, et isegi mitmed võimuliidu saadikud ei andnud detailplaneeringu poolt häält. „Vallavalitsus on laekunud ettepanekuid kaalunud ja arvestanud nende juures planeeringu algatamise eesmärki. Kõikidele ettepanekutele on antud ka tagasiside.“ Tagasiside on olnud valdavalt see, et ettepanekut ei saa arvestada. Kui 13 ettepanekust ainult üks kõlbab, siis on seda raske nimetada kaasamiseks. Elva piirkonnakogu, kellele Elva linna küsimused lähimad, osutus samuti vallavalitsuse jaoks ebaoluliseks. Vuks ei maini sedagi, et rahandusministeeriumi vastuses manitsetakse just täiendavale kaalumisele ja osutatakse võimalusele otsida kompromissi.

Nii et proua abivallavanem, kui soovisite rääkida faktipõhiselt ja ausalt, oleks mõistlik minna uuele katsele.

Varem samal teemal: Kertu Vuks “Verevi detailplaneeringust ausalt ja faktidega,” (31.03); Märt Meesak: “Verevi ranna planeeringu läbisurumine näitas tegelikult vallavalitsuse nõrkust,” (30.03), Juhani Jaeger: “Verevi õppetund – Elva juhtimiskultuur peab muutuma”; Toomas Laatsit: “Ujula tulgu spordihoone juurde, rannahoone peab olema väiksem” (14.02); Jüri Allik: “Veelkord Verevi rannaala planeeringust kultuuripärandi vaatenurgast” (29.10.2020); Olavi Hiiemäe: “Ujula rajamisega Verevi randa raisatakse võimalus korraliku veekeskuse tulekuks” (24.08.2020); Markko Abel: “Kavandatud kogus betooni Elva kõige kaunima loodusväärtuse veerel on kohatu” (11.08.2020);

Näita rohkem

Seotud artiklid

KOMMENTAARIUM

Back to top button