Kui detailplaneering peaks teoks saama, siis inimeste ligipääs Verevi randa oleks tulevikus võimalik Tartu maantee suunalt läbi kangialuse tunneli. See tunnel jääb ka ainukeseks vaatesektoriks 85 meetri pikkusesse hoonesse, läbi mille on võimalik Verevi randa näha. Hoone on planeeritud maksimaalselt 11 meetri kõrguseks. Ajalooline vaade maanteelt järvele kaoks, hoiatab insener Toomas Laatsit, kelle sõnul on vald Elva piirkonnakogu vastuseisu dokumentides täielikult maha vaikinud. Lugu ilmus Elva Elus 2. oktoobril, kasutame seda autori loal.
Ujulahoone, kas siis spaaga või ilma, oli kõigil 2017. aastal toimunud Elva vallavolikogu valimistel osalenud valimisliitudel ja erakondadel kenasti valimisprogrammides prioriteediks seatud.
Senini ca 15 000 inimesega vallas avalik ujula puudub ja Elva linna ja valla inimesed peavad paratamatult mittesuvisel ajal käima ujumist, kui perega ühise kvaliteetaja veetmist või kui tervisesporti, harrastamas käima mujal Eestis. Lähimateks kohtadeks on teatavasti Tartu linnas asuvad võimalused ja ujula Otepääl Pühajärve ääres.
Elva linna ja valla algkoolide koolilapsed saavad oma ujumisõppe baasi nendest ujulatest, neid sõidutatakse nendesse ujulatesse eribussidega. Elva vallavolikogu haridus- ja noorsootöö komisjoni liikmena olen mitmel korral komisjonis kuulnud, et väljasõitudena toimuvate ujumistundidega saadakse üldiselt hakkama, kuid sage pidi olema see probleem, et Tartu Auras pakutakse meie valla õpilastele väga varajaseid basseiniaegu – juba hommikul kella 8.00-st.
See tähendab algastme õpilastele juba vähemalt hommikul kella 6.00 ärkamist, sest on vaja ju kooli juurde koguneda ja Tartusse bussiga sõita. Koolidirektorite sõnul käiaksegi ujumise algõpet saamas pigem Tartus, Otepääl vähem – seal pidi ajad lahedamad olema.
Aura keskus, foto: OÜ Tartu Veekeskus
Ujulat on vaja, aga kas see peab „ära tasuma”?
Võiks ju mõtteharjutuse mõttes mõelda ka niiviisi ̶ kustutame ära Elva Linnaraamatukogu või ütleme, et seda pole veel olemas ehk siis see oleks vaja ehitada. Nullpunkt. Vaja on ehitada hoone, osta raamatud, ajakirjad ja ka ajalehed, leida raamatukogundust tundvad spetsialistid, hoonet on vaja ülal pidada jne.
Kui nüüd raamatupidamislikust küljest vaadata, siis kas selle ehitamisel ja ülalpidamisel on üldse mõtet? Võib ju arutleda, et 25 kilomeetrit eemal Tartus on ju tegelikult väga suur akadeemiline Tartu Ülikooli raamatukogu ja mitmed linnaraamatukogud. Elva linna ja valla inimesed võiksid nendes raamatukogudes käia, bussid liiguvad ju ning need on „t a s u t a”!
Ma ei tunne raamatukogude täpset eelarvet, kuid tulude-kulude võrdluses on selles arvatavalt kulud suuremahulisemad võrreldes tuludega. Rahaline tulu saab olla minu arusaamist mööda vähene – näiteks ruumide rent, sündmuste korraldamine jms.
Raamatukogutöötajate rahustuseks – te teete olemuselt hindamatut tööd Elva linna ja vallaelanike vaimuelu toitmiseks. Aga selle mõju ei ole otseselt rahaliselt mõõdetav. Aga olukorras, kus vallaeelarves raha napib ja laenulimiit on ka viimase piirini trimmis: raamatukogu pole, investeeringuraha samuti mitte, aga rahvas tahaks – mis siis teha?
Võiks otsida võimalusi ehitada ja ülal pidada raamatukogu erasektori rahadega, sest maksumaksja raha selleks ei jätku? Ja rahaliselt selle ülalpidamine ka ennast ära ei tasu! Sama on ka ujulaga, kui avaliku teenusega.
Planeeriti ujulat koos spordihoonega
Viimane tõsiseltvõetav Elva linnavalitsus planeeris ujulat koos spordihoonega Elva Gümnaasiumi Tartu mnt 3 krundile vastu Arbi järve. Mingil hetkel muutus asi segaseks – esimese hooga arvestati kompleksi maksumuseks 3.6 miljonit eurot ja ühtäkki muutus investeeringuvajadus rohkem kui 10 miljoniks euroks.
Muidugi, taheti ujula-spordihoonesse keerukaid (ja ilmselt ka kalleid) imeasju, nagu ülestõstetav ujula basseini põhi, mis tekitaks (kuiva) lisapinda tavatreeninguteks jms.
Tollane opositsioon süüdistas võimu teostajaid valetamises jms. Ka Turuplatsi pargiala Konsumi (tänane COOP) parklaks ehitamine oli teemaks. Seetõttu võim muutus, eks etteheiteid oli toonasele linnavalitsusele veelgi. Opositsioonist sai koalitsioon ja ujula spordihoone külge ei kerkinudki. Jäeti võimalus selle hilisemaks juurde ehitamiseks.
Ujula plaan lükkub kõrvale
Kuna kavandatud ujula-spordihoone ühtse kompleksina osutus ühtäkki liialt kalliks, otsustati uue Elva vallavalitsuse eestvõttel üksnes spordihoone ehitamise kasuks. Ujulahoone osa jäi projektist välja. Tänaseks on Elva Spordihoone valmis ja hoones on juba otsapidi aktiivne spordielu käimas.
Valdade ühinemislepinguga mitmed endised vallad suunasid riigipoolse liitumistoetuse tulevase ühisesse ujulahoone rajamisse. Tänaseks on selge, et valitsemisperioodil 2017-2021 kavandatud-planeeritud-lubatud ujulahoonet ei saagi tulema, ses mõttes on tänase Elva Vallavolikogu opositsiooni kriitika mõistetav (Vahur Jaakma, Elva Elu 18.09.2020).
Peale ujula ehituse äralangemist koos spordihoonega tekkisid Elva vallavalitsuses jutud, et on tekkinud huviline, kes sooviks ujula ehitada erakapitali eest Verevi randa. Alguses tundus see jutt nagu naljana… Mingit selgitavat joonist või asendiplaani (oli see siis mõeldud kas spaaga või ilma) ideega kaasa ei liikunud. Lubati ikka, küll detailplaneeringuga, et see selgub. Seega ujulate ja spaade hoonete mastaapi ette kujutava insenerina ma ikka oma peas kombineerisin – kuhu selline hoone küll seal Verevi rannas mahtuda võiks? Võibolla siis Verevi järve lõunakaldale, seal nagu rannariba laiem…
Elva vallavolikogu otsuse (18.06.2018) „Elva linnas Verevi järve rannaala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine” lisa 1: Verevi DP asukohaskeem
Aga ei olnud tegu naljajutuga – Elva Vallavolikogu 18.06.2018 otsusega nr 70 algatati „Verevi järve rannaala detailplaneering” nimetuse all detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Mind pani imestama, et rahva käest ei küsitudki Elva linna- ja vallaelanikele nii olulise ja varasemalt nii palju kirgi kütnud hoone rajamise asukoha üle. Tuletan meelde, et osaliselt selle varasema ujula-spordihoone „valesti arvutatud eeldatava maksumuse” tõttu sunniti lahkuma Elva lähiajaloo Elva linna pilti enim muutusi toonud linnavalitsus. Samuti ei olnud kuulda arutelusid erakapitalil ehitatava ujula asukoha teemadel.
Kuhu kadus “ajaloolise rannahoone” lubadus?
Tänases Elva Vallavalitsuses juhtpositsiooni omava Reformierakonna 2017. aasta kohalike valimiste valimisprogrammis on ära toodud valimislubadus, mille järgi lubatakse otsida kööstöövõimalusi ajaloolise Verevi rannahoone taastamiseks.
Koostöös erasektoriga ajaloolise rannahoone taastamine ja täna planeeritav kolmekorruseline (lisaks üks maa-alune korrus) ujula-spaa-rannahoone erinevad üksteisest ikkagi kardinaalselt. Täiesti erinevad asjad! Sellise hoone ehituseks pole tänane vallavõim 2017. aastal rahvalt mandaati küsinud ega ka saanud.
Piirkonnakogu vastuseis vaikiti dokumentides maha
Selle loo juures näibki, et ujula asukohta ei ole saanud valida ei Elva linna- ega vallarahvas, ei vallavolikogu ja tegelikult mitte ka vallavalitsus, vaid selle on ärilistel kaalutlustel välja valinud keegi avalikusele tundmatu arendaja, huviline või investor (Vahur Jaakma, Elva Elu 18.09.2020).
Mida aeg edasi, seda detailsemaks detailplaneering on muutunud – seda vähesemaks on jäänud jutud huvilisest-investorist. Kuni juttudeni välja, et kas seda vallavanema sõitu koos „võimaliku investori või siis ka paariga” üldse on toimunudki… Sest detailplaneeringu vastuvõtmisele peab järgnema ju hoonestusõiguse konkurss. Küllap asjaajamine peab näima juriidiliselt igati korrektne. Näibki!
Mis puudutab Verevi järve rannaala detailplaneeringut, siis pole Elva vallavalitsus võtnud arvesse mitte ühtegi piirkonnakogu ettepanekut. Isegi detailplaneeringu vastuvõtmisele suunatud volikogu eelnõust jäeti (ilmselt) teadlikult välja sõnastus (kuigi sellele selgelt ja õigeaegselt tähelepanu juhiti), et Elva linna piirkonnakogu on sellise suure hoone Verevi järve idakaldale ehitamise vastu. Tegu on null arvestamisega ja tõenäoliselt siinse rahva soovi vastase arenduse jõuga läbisurumisega.
Tõe huvides olgu mainitud, et vahepealsel ajal peale veebruarikuist kohtumist detailplaneerijatega on tekkinud ujulahoone juurde üks täiendav bussipeatuse koht. Selline täiendusettepanek on planeeringusse sisse arvestatud. Rohkem ei teagi.
Milline olnuks rahva arvamus?
Siinset rahvast ega vallavolikogu kaua oodatud-loodetud ujula asukoha osas ei kaasatud ja Elva linna piirkonnakogu vastavat kirjalikult esitatud ettepanekut teha ses olulises küsimuses rahvahääletus, on Elva vallavolikogu ja Elva vallavalitsus lihtsalt eiranud.
Haarasin initsiatiivi ja Elva linna piirkonnakogu esindajana küsisin selle aasta kevadel FB “ELVA” grupis elanike arvamust ujula tulevase asukoha osas. Võtsin sellise indikatiivse küsitluse samas grupis kokku seisuga 15. juuni 2020, sellele vastas kokku 658 inimest. Ma leian, et seda polegi nii vähe. See on parem kui null küsitlust antud teemal. Küsitluse tulemused on näha järgmisest tabelist.
Indikatiivse rahvaküsitluse kokkuvõte Elva ujula võimalike asukohtade osas, FB „Elva” grupp 15.06.2020. Küsitlusele vastanud inimesed andsid ülekaaluka toetusele rajada ujula-spaa Elva Gümnaasiumi Tartu maantee koolhoonei taha spordihoone juurde (ligi 2/3 toetushäältest).
Elva linna piirkonnakogu on mitmel korral Verevi rannaala detailplaneeringut arutanud ja selle seisukoht on järgmine.
1. Piirkonnakogu ei ole detailplaneeringu kehtestamise poolt sellisena nagu see täna on esitatud.
2. Peamisteks põhjusteks detailplaneeringu mittepooldamiseks on:
- planeeritud hoone asukoht on vale;
- puudub ohutu hajumisruum;
- planeeringu vastuvõtmisel kaob liiga kõrge hoone tõttu vaade Verevi järvele ja rannale;
- väheneb väärtuslik liivaala;
- hoone ehitamine on tänastes planeeringus toodud tingimustel majanduslikult ebaotstarbekas (liialt väiksele alale tahetakse ehitada liiga mitmetahuliste funktsioonidega hoone, mis saab olema kokku pressitud, praegune ala on võimalike
edasiarenduste osas perspektiivitu); - suur puude lubamatu raie kaldavööndis.
- ujula peaks olema rajatud sümbioosis muu eluga. Ujulahoone võiks rajada spordihoone
kõrvale või järve teisele kaldale, lõunakaldale (mitte praeguste palliplatside asemel, vaid
pigem senise roheala asemele, ulatudes osaliselt järvele). - piirkonnakogu peab vajalikuks rõhutada, et ujula vajalikkuses Elva linnas ei kahtle ükski asumi esindaja. Samuti ei kahelda rannaala korrastamise ja kaasajastamise vajalikkuses.
Detailplaneeringust tekkisid esimesed joonised ja selgus hoonestusala, määrati mahupiirangud ja mudelivaated planeeringualast.
Detailplaneeringu joonistelt selgus, et ujula (4×25 m basseiniga ja ehk isegi spaa ja saunadega) on kavandatud üllatuslikult kitsukesele alale Verevi järve idakaldale. Kitsuke ala moodustub alljärgnevalt fotol vasakul pool näha oleva Tartu maantee ja ringpingiga ümbritsetud rannamänni vahelisele alale. Elva vallavanema Toomas Järveoja nõudmine detailpaneeringu koostajaile on olnud seejuures säilitada see mänd seal rannas. Aitäh, Toomas!
Foto: Rein Abel
Selle kitsale maa-alale Tartu mnt ja ringpingiga rannamänni vahele planeeritakse kõige kitsamas profiilis 15 meetri laiust ujulahoonet. Detailplaneeringus on öeldud selle dekoratiivse männi säilitamise kohta järgmist: „…võimalusel hoone projekteerimisel arvestada männi võra laiusega ehk võimalusel kujundada hoonemaht männivõra kuju arvestades”.
Samas hoone maksimaalsete mahtude mudelivaatelt on võimalik näha, et selgelt ulatub männi võra „hoone sisse”. Võib arvata, et tegelikuses see dekoratiivne mänd ei pruugi ehitustegevust üle elada, kuna ruumi on tõesti vähe või selle võra tuleb ida suunast (pildil vasakult poolt) tugevasti kärpida – hoonesse ju sisse see reaalsuses kasvada ei saa!
Väljavõte Verevi rannaala detailplaneeringu põhijooniselt.
Sellelt on näha, et Verevi järve äärest mööduv Tartu maantee muudetakse kitsamaks, see nihkub rohkem Elva Haigla suunas (järgneval pildil on võrdlusena toodud olemasolev olukord Tartu maanteel). Vastavalt joonisele on vajadus tõsta ümber maaalused kaablid, hüdrant ja tegelikult ka kõnnitee peab ehitama ringi veidi ida suunas. Ujulahoone on kavandatud 4.5 meetri kaugusele sõiduteest, mis on vallavalitsuse meelest piisav hajusala hoone ja intensiivse liiklusega Tartu maantee vahel (dokument „Seisukohad Elva linnas Verevi järve rannaala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikul väljapanekul esitatud arvamustele”).
Võrdluseks – Tartu linnaujula Aura ja intensiivse liiklusega Turu tänava vahele jääb paarikümne meetrine puhvertsoon koos kõnnitee, parkla ja puuderibaga. Jooniselt on selgelt näha, et rannas kasvava dekoratiivse männi võra jääb 11 meetri kõrguse hoone (Tartu mnt suhtes, ranna suhtes on kõrguste vahe veelgi suurem) „sisse” ja seega ei saa see puu reaalsuses tulevikus sellisena jääda, nagu see hetkel looduses kasvab. Dekoratiivse rannamänni võra tuleb ida suunas pooleldi maha saagida, mistõttu kaotab see tugevasti oma dekoratiivset väärtust.
Veravi rand ja järve äärest kulgev Tartu maantee koos krundipiiridega, olemasolev olukord (2020)
Vaade planeeritavale Verevi ujula-rannahoonele lõunast, väljavõte detailplaneeringu seletuskirjast.
Vaade planeeritavale Verevi ujula-rannahoonele läänest (järvelt), väljavõte detailplaneeringu seletuskirjast.
Mudelipilt on veidi petlik – rannas kasvav ning säilitamisele kuuluv dekoratiivne männi võra ei saa kuidagi oma kõrguselt olla üle kolmekorruselise hoone kõrgusest (järves suunast on näha hoone kolm korrust). Sellise optilise mängu tõttu tundub vaatajale hoone ekslikult madalam.
Aga äkki mõned külaliskorterid?
Kas hoone kolmandale korrusele võidakse planeerida hoopistükkis külaliskortereid? See oleks ju eesmärgist täitsa mööda.
Kavandatava vägagi mahuka hoone kuju ja mõõtmed jäävad väga suure tõenäolisusega selliseks, nagu need on maksimaalsetena esitletud detailplaneeringus. Nagu arutles volikogu liige Madis Ess 24.08.2020 toimunud volikogu istungil umbes selliselt: „…ümar see hoone tulla ei saa, kolmnurkse katusega ujulale vajaliku mahu tõttu samuti mitte. Tulebki selline nagu detailplaneeringus on esitatud”!
Ujula oma mõõtmete tõttu saab tulla üksnes hoone pikimasse ossa – ehk siis kagunurka, paralleelselt Tartu maanteega. Nö „kangi alt” pääsevad inimesed Tartu maanteelt randa, hoone põhjapoolne osa on juba ette planeeritud rannahoone (sh vetelpääste jms) funktsioone täitma.
Ranna poole jäävad terrassidega piirnevad hoone osad on ilmselt kohvikute päralt, WC-d, ehk mõni mullivanngi ja hoone kolmas korrus mahutaks ka muid funktsioone. Veebruarikuisel rahvakoosolekul ütles vallavanem edasi „võimaliku arendaja” soovi, et ehk mahuvad sinna hoonesse ka mõned külaliskorterid”. Seda ei protokollitud.
11-meetrine sein maantee ja ranna vahel
Elva Verevi rand on tuntud juba vähemalt 120 aasta jooksul oma kaunite vaadetega piltpostkaartidelt, kõnealuse planeeringu realiseerumisel sellised vaated kaovad või muutuvad oluliselt piiratumaks – Tartu maantee ja järve vahele kerkib 11-meetrine sein. Kas see tuleb osaliselt läbipaistev või läbipaistmatu – see määratakse tõesti ära eesoleval arhitektuurikonkursil.
Vaade planeeritavale Verevi ujula-rannahoonele idast (Tartu maanteelt), väljavõte detailplaneeringu seletuskirjast.
Inimeste ligipääs Verevi randa on võimalik Tartu maantee suunalt läbi „kangialuse” tunneli. See tunnel jääb ka ainukeseks vaatesektoriks 85 m pikkusesse hoonesse, läbi mille on võimalik Verevi randa näha. Hoone on planeeritud maksimaalselt 11 meetri kõrguseks.
See mudelipilt on samuti petlik – rannas kasvav dekoratiivne mänd ei saa kuidagi üle sellise kõrgusega hoone planeeringu realiseerudes välja paista (vasakul üleval näha olev männi võra). Iseasi on – kas see mänd sinna üldse jääda sellisel kujul saab, kuna ruumi on sellel kitsukesel planeeringualal tõesti vähe?
Kui mina olen oma mujalt pärit külalistega Elvast rääkinud, siis teatakse raudselt kahte kohta (kui muud ei teata): Verevi järv ja rand ning raudteejaam.
Ärilises mõttes saab Verevi rannaala ja selle detailplaneeringu juures kokku kaks magusat momenti:
- Elva piirkonna üks tuntuim-kuumim-kalleima väärtusega kinnisvaraline asukoht – Elva Verevi rand kui siinse piirkonna pärl;
- maksimaalselt lubatavad hoone mahud ja maksimaalne ehitusalune pind.
Ehk siis piirkonna tõenäoliselt kõige väärtuslikumale maale on võimalik ehitada planeeringuga ette antud maksimaalsetes mõõtmetes hoone. Fakt. On selge, et selliste tingimuste juures kasutab hoonestusõiguse konkursi võitja sellist võimalust, et see maksimaalse mahuni täis ehitada.
Ma arvan, et eksivad need vallavolikogu liikmed, kes Verevi rannaala DP vastuvõtmise poolt käe tõstsid ja sisimas samas teadsid või lootsid, et planeeringuga ettemääratud mahtu täis ei ehitata. See juhtub, sest see on äriloogika!
Vallavalitsuse esindajad on ühtelugu väitnud, et rahvas rahunege, sest tuleb ju arhitektuurikonkurss. Seal selgub väliskuju ja kõik muud detailid.
Mina arvan, et selle arhitektuurikonkursiga selgitatakse välja üksnes hoone välisfassaadi detailid ja kasutatavad materjalid! Hoonete osade funktsioonid on ju seniste detailplaneerijate poolt mahtudega paika pandud. Arhitektidel jääb vaid paika panna siseseinad, uksed-aknad ja muud sellised detailid. Laias laastus on see nii.
Mainiti salapärase arendaja soovi
Veebruarikuisel rahvakoosolekul / avalikul arutelul Elva vallamajas olid kohale kutsutud ka detailplaneeringut teostanud ettevõtte esindajad (AB Artes Terrae OÜ). Meenub, et nii mitmel korral rääkisid nad selle planeeringu arenduskäigust kasutades sõna „arendaja” – arendaja soov oli nii või teisiti asju teha. Vallavalitsus see olla ei saanud.
Minule kui kohalviibinule jäi igal juhul mulje, et juba detailplaneeringu arenduse protsessi on kaasatud lisaks Elva vallavalitsusele veel keegi konkreetne kolmas osapool, keda ei tohiks veel selles etapis olemas olla ja kellel ei saaks seetõttu ka planeeritavale hoonele omapoolseid nõudmisi olla. Aga need siiski eksisteerisid!
Vallavalitsus ja detailplaneerijad teadsid planeeringust ilmselt rohkem kui nad rääkida võinuks ja saali kogunenud rahvas oli valdavalt planeeringu vastu.
Elva ujula alternatiivsed asukohad
Niisiis FB „Elva” grupist saadud inikatiivne rahvahääletus andis välja kaks enamike toetushääli andnud asukohta, kokku 93 %.
- Elva Gümnaasiumi algkooli tagune ala (Tartu mnt 3, Elva), ujula kui spordihoone lisahoone, 68% toetushääli;
- Arbi järve rannapoolne osa (Pikk 12, Elva), tegu on kunagise Elva linna maaga, mis on kunagi erakätesse ära müüdud, 25 % toetushääli .
Mõlemat alternatiivset asukohta on FB „Elva” grupis mitmel korral arutatud, seda on tehtud ka peale Verevi järve rannaala DP algatamist (kui Verevi on asukohana juba välja valitud) rahvakoosolekutel, Elva linna piirkonnakogus, volikogu ja ka mujal.
Võimalik alternatiivne ujula Arbi järve rannas, endise „tondilossi” krundil Pikk tn 12. 2020. aasta kevadel valmis Tallinna Tehnikakõrgkooli Arhitektuuriinstituudi Elvast pärit tundengi Anett Griffeli lõputööna projekt „Elva Veekeskus”.
Leian, et selline lahendus oleks Elva linna väga sobiv, sest see sobiks ideaalselt lõpetama Elva Keskväljakut Arbi järve ääres. Hetkel on see endine Elva linna krunt küll eraomand, kuid ilma hoonestuseta. Nagu sõnas Elvast pärit Eesti suurettevõtja Are Altraja 24. augustil 2020 vallavolikogu istungil külalisena esinedes selle krundi kohta: ei ole ju välistatud, et kinnistu omanikud võivad vahetuda.
Keskkonnaekspert Olavi Hiiemäe pidas oma artiklis „Ujula rajamisega Verevi randa raisatakse võimalus korraliku veekeskuse tulekuks” (Elva Uudised 24.08.2020) ujula sobivaimaks kohaks Elva Gümnaasiumi Tartu maantee 3 spordihoone lisaehitist.
Ehitustingimused pole seal kõige soodsamad soise pinnase tõttu, kuid tänapäevaseid ehitustehnoloogiaid kasutades on see siiski võimalik. Omalt poolt leina, et juurdeehitus võiks olla ka spordihoonest korruse võrra madalam – nagu Olavi kirjeldab: tekiks ujulale täiendav ligipääs Arbi järve äärest! Madalama lisahoone tõttu ei kaoks ka täielikult vaade spordihoonest Arbi järvele.
Mõlemal alternatiivil on omad eelised ja puudused. Pikk tn 12 on ideaalne ujula-spaa krunt, paraku on see kunagise Elva linnavolikogu otsusega ära müüdud ja seejärel on see käinud käest kätte. Aga siiski on kindlasti võimalik (omaniku nõusolekul muidugi) sellele krundile mitme kombinatsiooniga Elva linna- ja vallaelanikele ning ka meie külalistele see hoone ehitada. See krunt võib ju ka omanikku vahetada. Üritatakse ka ju praegu Verevi rannaalale kombineerides ujula-rannahoone saada – kuigi selle asja sisu on täis vastuolusid.
Ujula-spaa Elva spordihoone lisahoonena oleks kõige sobivam variant Elva Gümnaasiumi õpilasi ja spordihoone kasutajate huve ja tervist silmas pidades. On arusaadav, et see asukoht ei ole esmapilgul üldsegi mitte nii atraktiivne, kui see on Verevi rannas.
Mis saab, kui äri Verevi rannas ei edene?
Sellel samal 24. augusti volikogu istungil toodi välja asjaolu, et Verevi järve tervise halvenedes (järve põhjakihid sisaldavad saastunud setteid, järv kasvad toitainete ülekülluses üha enam kinni), siis ka rand kui selline kaotab oma atraktiivsuse ja tuntuse!
See tähendab reaalset võimalust, et tulevane hoonestusõiguse omanik võib hakata küsima täiendavaid dotatsioone (ka Tartu linnale kuuluv Aura veekeskus ei majanda ennast piletituludest igal aastal ära), kuna kehva järvevee tõttu oleks ranna ja ujula-rannahoone külastajaid tunduvalt vähem ja vastavalt sõlmitavale hoonestusõiguse lepingule pole võimalik äritegevust jätkata.
Eksisteerib samuti oht, et ujulaäri kehva edenemise korral hakkab hoone käima käest kätte. Algses Pirita rannahoones on täna merevaatega eksklusiivsed korterid. Võimalikest külaliskorteritest ehitamise huvist Verevisse võis tähelepanelik saalisviibija kuulda ka 19.02.2020 temaatilisel avalikul arutelul Elva vallamajas.
Ma olen selles üsna veendunud, et sellist stsenaariumit ei sooviks Elva rahvas, tänased vallavolinikud ega ka tänase vallavalitsuse liikmed. Eesmärk on ju ehitada linna- ja vallarahvale ujula ja ka Verevi rand peaks korda saama ning funktsionaalse rannahooneni jõudma.
Verevi järve tervise probleem vajab niikuinii lahendamist, sõltumata sellest, kas ranna-ala jääb selliseks nagu ta on, ehitataks sinna vastavalt hetkel kehtivale detailplaneeringule oma mahult sobiv 300 m2 rannahoone või ehitatakse see praeguse vallavalitsuse tugeval surumisel eraomaniku vahenditega täis.
Verevi järve läheduses elav elvalane Avo Liivamägi sõitis samas järve ääres elava Rein Abeliga Verevi järvele ringi peale, mõlemad täheldasid järve kinnikasvamist ja selle halba tervist. Vee läbipaistvus on madal, vetikad ja muud põhjataimed ummistavad järve, sestap on paadiga ka järvel raske sõita. Foto: Rein Abel
Tondilossi krundi ja Elva linnaraamatukogu paralleel
Nn tondilossi krunt müüdi miskipärast koos avaliku rannaga Elva Linnavolikogu kunagise otsusega heas usus paarikümne aasta eest erakätesse, lootuses, et küll eraomanikud ehitavad-renoveerivad ja tondilossist saadakse muuhulgas ka mõningase avalikkusele suunatud funktsiooniga hoone (esimene korrus pidi jääma äridele). Tegelikkuses ei hakanud midagi juhtuma – mingi aja pärast müüdi see lihtsalt edasi.
Elva linna maksumaksjate rahadega osteti rand ja kõnniteed ligi viie aasta eest tagasi kohaliku omavalitsuse omandisse, vastutasuks soostusid vastavalt sõlmitud ostu-müügilepingule Pikk tn 12 omanikud saadud müügitulu eest ära lammutama eelkõige visuaalselt riivanud Elva linna suurima tondilossi. Krundi väärtus tõusis, Elva visuaal paranes. Saavutati nö win-win situatsioon. Lisaks kinnitati kunagise linnavolikogu poolt tänasele omanikule sobiv detailplaneering.
Tagasi alguse juurde: tõmban tondilossi krundiga sellise meelevaldse paralleeli aastakümnete võrdluses – hoolimata „majanduslikust mittetasuvusest” ja „kehvast asukohast” on meie linna raamatukogu täna olemas, kuigi seda on tulnud rahaliselt kui avalikku teenust pakkuvat allasutust igal aastal doteerida. Kuid see on toitnud meie linna elanike vaimu ja tänu selle toele on siit linnast kasvanud väga palju tublisid ja toimekaid inimesi terve Eesti jaoks. Igasuguse avaliku hüve pakkumine sellist eesmärki kohaliku omavalitsuse poolt maksumaksja raha eest ju peabki täitma!
Ka tondilossi maa oleks võinud jääda müümata, selle müügist kunagi laekunud summa eest (mäletamist mööda 100 000 EEK ehk ca 6400 €) ehitati või osteti omakorda mida?
Ma arvan, et kohalikul omavalitsusel ei pea alati avalikku teenust pakkudes teenus ennast tingimata ära tasuma. Võimalikult head elukeskkonda ja võimalusi pakkudes on suurem tõenäosus elanike hulga (sh aktiivsete maksumaksjate ja tulubaasi) kasvuks.
Fotol on kunagise Kuremaa Põllumajandustehnikumi sulgemist tänasele Jõgevamaa vallavalitsusele kuuluv ujula, mis asub piltlikult öeldes keset väikest Kuremaa küla põldude vahel. Foto: www.kuremaaujula.ee
Nõukogudeaegse ujula saamislugu kunagisse sovhoosi oli raske (tean seda saagat oma endise kollegi ja PhD väitekirja juhendaja läbi), kuid täna on see kohaliku valla poolt ülal peetav ja doteeritav ujula kõigile vallaelanikele ja külalistele kasutamiseks olemas ja avatud. Sellele ujulale on vald 2017. aastal juurde ehitanud mini-spaa, mida käiakse külastamas isegi Tartumaalt ja Tartu linnast.
Tulenevalt äriseadustikust on ettevõtja peamine eesmärk teenida kasumit. See on jätkusuutliku äri alusloogika. Kui avalikku teenust (näiteks ujula piletitulu elanikkonnale ja ka kaude ujuma õppivatele lastele) pakkudes ei kaeta kulusid, siis kiputakse puudu jääv osa võtma niikuinii maksumaksja taskust. Nii toimitakse ka raamatukogu ülalpidamise puhulgi!
Küllap Elva vallaeelarve ja laenuvõimekus ühel hetkel on piisavad selleks, et ujula kui avalikku teenust pakkuv hoone ehitada. Või siis hea tahtmise korral sobivas majandussituatsioonis leitaks investor, kes ehitaks ujula sinna, kus läbi demokraatliku valiku on sellele leitud parim asukoht.
Leian, et Elva linna ja vallaelanikud maksumaksjatena on väärt sellist kaheksa või siis ka kuue rajaga ujulat, mis oleks suurem kui kitsuke bassein, mida praegu kavandatakse hoonesse, mis saab olema basseini kohalt ainult 15 meetrit lai. Sellel peab olema piisav hajusala ja tulevikku silmas pidades ka arenguperspektiiv laienemiseks. Näitena toodud pisike Kuremaa küla on ju seda rasketest oludest hoolimata suutnud.
Ainult osa tõest
Ida-Preisimaalt pärit filosoof Immanuel Kant nimetas „valgeteks valedeks” (sks. k. weiße Lügen) neid tõdesid, mille osas nt rahvale räägitakse osa tõest, aga teine osa, mis võib olla sageli ka sisulisem ja olulisim – jäetakse rääkimata!
Vabanduseks ei sobi minu arvates see, et eesmärk iseenesest (antud juhul ükskõik mis hinna eest lubada rahvale uueks valitsemisperioodiks ujulat) võiks olla üllas!
Valged valed on üllast eesmärgist hoolimata siiski valed!
Toomas Laatsit on insener ja Elva linna piirkonnakogu esimees.
