Elva valla majutusasutused on eriolukorras rängalt pihta saanud. Vehendi on tegevuse peatanud, tühistatud on ka maikuiseid broneeringuid. Toibumine võib kesta paar aastat, hindab Vehendi Motelli juhatuse liige Aide Raal.
Vehendi Motelli juhatuse liige Aide Raal on murelik, ent lootus kustub naise sõnul viimasena.
Kui tugev löök on praegu toimuv Teile?
Käive ja sissetulek on langenud nulli. Aprilli ja osalt ka maikuu broneeringud on kõik tühistatud. Mõned üritused oleme edasi lükanud. Kõik erakliendid ja firmad, kes on teinud broneeringuks ettemakse, saavad võimaluse esialgsed kuupäevad edasi lükata ja valida uus kuupäev.
Kui tavapäraselt oli märtsikuu suvehooajaks üks põhilisi aegu, mil tehakse broneeringuid ja hinnapäringuid, siis hetkel on firma e-post justkui suletud. Ei ole laekunud ühtegi päringut. Kuna eriolukorra tõttu on kõik kogunemised keelatud, siis on see meie firma töö pannud täiesti pausile ja tegevuse täielikult peatanud. Kui ei ole klienti, pole ka sissetulekut.
Milliseid meetmeid olete rakendanud, et hetkel pinnal püsida?
Firmal on veel väike laen, kuid tänases olukorras on ka väike väljaminek suur. Laenuhalduriga oleme sõlminud uued kokkulepped ja saime 3 kuud maksepuhkust ning vähendati järgnevateks kuudeks ka maksusummat. Küll aga tõi see kaasa intressi tõusu ja pikenes makse lõpptähtaeg. Õnneks pole meil vajadust töötajaid koondada, kuna tegemist on perefirmaga. Töötame kahekesi ja suuremaid teenuseid ostame sisse. Üks meist on tööl juhatuse liikme lepinguga ning seetõttu ta Töötukassa poolt pakutavat palgatoetust ei saa kasutada.
Rahalisi vahendeid jätkub meil loodetavasti jaanipäevani. Kui siis olukord normaliseerub ja külastatavus taastub, on kõik hästi. Kui mitte ja kõrghooaja üritused jäävad kõik ära, on see meile katastroof ja peame tegevuse lõpetama. Meie aastane põhisissetulek on suvi, kui on kõrghooaeg.
Millist abi loodab väikeettevõtja riigilt? Sellest räägitakse pidevalt, et tuleb välja töötada abipakett, millega ettevõtjaid vee peal hoida.
Riik võiks lahendada ka juhatuse liikmele palgatoetuse tasumise Töötukassa kaudu. Kindlat abipalvet hetkel ei ole, küll aga peaks riik olema valmis toetama turismifirmasid hiljemalt 3 kuu pärast. Olen päris kindel, et riigi abi peaks olema seesugune, et turismifirmad ei pankrotistuks. Sise- kui ka väliturist ei too sisse ainult majutusasutustele, vaid turist kasutab palju laiemat hulka teenuseid, mis toovad sissetuleku nii riigi- kui ka erafirmade kassadesse. Olgu selleks siis lennundus, transport, toitlustus või muuseumi külastus.
Olid ajad kui Elva motellides peeti seminare ja koosolekuid. Siia tuldi mõttetalguid pidama ning hiljem lõõgastuma Tartust kui kaugemalt. Nüüd tuleb keskenduda ellujäämisele. Kui kaua võtab teie arvates kõigest sellest langusest toibumine aega?
Kui läheb hästi ja olukord normaliseerub maikuus, siis olen kindel, et kliendid suure hooga mööda Eestimaad seiklema ei hakka. Turisminduses ja majanduses annab langus pikalt tunda. Nii sise- kui ka välisturist saab ehk alles uueks hooajaks uuesti jalad alla. Enamik inimesi ei oma suuri sääste ja need säästud, mis olid reisimiseks kõrvale pandud, kuluvad nüüd paljudes peredes ära igapäevaseks eluspüsimiseks. See tähendab meie jaoks, et klienti ei ole.
Päris kindlasti teeb kriis turismisektoris korrektuure ning on nii mitmeidki asutusi, kes peavad kahjuks oma uksed sulgema.
Suuri üritusi nagu suvepäevad/kokkutulekud saab korraldada firma, kes ei ole pidanud töötajaid koondama või tehast kinni panema ja on saanud kriisiajal tavatempoga töötada. Palju neid aga on?
Selle kriisi mõju on kindlasti suurem ning laiaulatuslikum kui me täna oskame üldse ette kujutada.
