Elva linna Verevi järve rannaala detailplaneering on avalikul väljapanekul kuni 10. oktoobrini, detailplaneeringuga seotud arvamusi ja ettepanekuid oodatakse selle ajani aadressil elva@elva.ee. Verevi rannaala detailplaneeringu avalik arutelu toimub 5. novembril 2020 kell 18 Elva vallavolikogu saalis, Elva Kesk tänav 32.
Vallavalitsuse teatel on detailplaneeringu eesmärk on Verevi järve rannaalal supelranna väljaarendamine ja ehitusõiguse määramine avalikkusele suunatud mitme funktsiooniga hoone ehitamiseks Tartu maantee 16 krundil.
Detailplaneeringuga on kavandatud hoonestusala kitsaimas asukohas 12,6 meetri kaugusele veepiirist, mis võimaldab ehitada ujula/spa/rannahoone koos terrassidega. Detailplaneeringuga vähendatakse Verevi järve ehituskeeluvööndi ulatust. Vallavalitsuse hinnangul on ebaotstarbekas rajada detailplaneeringu alale ainult rannahoone funktsiooniga hoonestust, sest enamuse aja aastast seisab hoone kasutuseta. Seetõttu on mõistlik kavandada mitmefunktsiooniline (rannahoone, ujula vms avalik funktsioon) hoone, mida saab kasutada ka väljaspool rannahooaega.
Detailplaneeringuga saab tutvuda Elva valla kodulehel: https://www.elva.ee/detailplaneeringud#Verevi%20j%C3%A4rveSamuti saab detailplaneeringuga tutvuda, tulles kohapeale Elva vallavalitsusse (Kesk 32, Elva linn).
Detailplaneeringu seletuskiri teatab, et vald on võtnud strateegilise suuna avaliku konkursi korras hoonestaja leidmiseks, kelle abiga oleks võimalik püstitada mitmefunktsiooniline aastaringseks kasutuseks mõeldud hoone. Lisaks väidab seletuskiri, et valla eelarvelised vahendid ei võimalda ainult hooajaliseks kasutuseks mõeldud rannahoone rajamist ja selle edasist ülalpidamist.
Hoonele on lubatud ehitada kolm maapealset ja üks maa-alune korrus. Põhijoonisel rannapromenaadi ehitusala tingmärgiga tähistatud alale on lubatud ehitada jalgteid, sh võimalikku rannapromenaad – et võimaldada projekteerimisel täpset asukoha valida, on esitatud laiem koridor, ehitatav promenaad võib olla kuni 3,5 m laiune ning lisaks teele sisaldada ka valgusteid, pinke ja prügikaste, vajadusel ka sademevee juhtimiseks vajalikku.
Planeeringus on kavandatud 89 aastaringset ning 66 hooajalist parkimiskohta. Detailplaneeringu lahenduse kohaselt on märgitud likvideeritavateks hoonestusalale jäävad puud ning mõned teele ja ristmikule liiga lähedal kasvavad puud. Hoonestusala sees asub üks dekoratiivse võraga mänd, mida soovitakse säilitada.
Verevi rannaala detailplaneeringu võttis vallavolikogu vastu napi häälteenamusega 24. augustil. Volikogu opositsioon ning mitmed elvalased on olnud planeeringu suhtes kriitilised, osutades, et kavandatav hoone hõlmab liiga suure osa praegusest väärtuslikust liivarannast ega jäta piisavalt randa ruumi. Lisaks osutavad nad, et täisväärtusliku veekeskuse rajamiseks jääks Verevi rand liiga kitsaks.
2017. aastal sõlmitud koalitsioonileping näeb ette Elva ajaloolise rannahoone taastamist koostöös erainvestoriga. Kuid praegu räägivad vallavõimu esindajad vaid variandist ühendada plaan rajada rannahoone koos ujulaga. Mahu alaste piirangute kriitikale pole vallavõim seni sisuliselt vastanud, küll aga osutanud, et muud võimalikud asukohad poleks investoriotele atraktiivsed või tõstaks ehitushinda märgatavalt (Kertu Vuks, Mikk Järv 10.09, Tartu Postimees).
Verevi järve rannaala detailplaneering ei arvesta sellega, et Verevi järve puhul on tegu mitte ainult Eesti loodus- vaid ka kultuurivaraga. 1929. aastal uuris järve seisundit Eesti hüdrobioloogia rajaja professor Heinrich Riikoja, kes leidis järve seisundi suhteliselt heas olukorras olevaks. 1950-datel uuris järve teine meie hüdrobioloogia suurkuju ja Võrtsjärve limnoloogia jaama rajaja Neeme-Õnneleid Mikelsaar, kes kinnitas järve head tervist. Hiljem hakkas järve seisund halvenema. Uus põlvkond hüdrobiolooge Peeter Nõges, Ingmar Ott ja teised pühendasid 2005. aastal selle valdkonna juhtiva teadusajakirja Hydrobiology terve numbri Verevi järve seiusndi uurimisele [vt Ott, I. (2005). Preface. Hydrobiologia, 547(1), vii-vii. doi:10.1007/s10750-005-4137-y]. Kokku on erinumbris 18 artiklit, mis kirjeldavad Verevi järve kui väga kihistunud ja eutrofeeruvat ökosüsteemi, mille tasakaalu häirimine võib väga tõenäoselt juhtuda, kui inimkoormus järvele või selle rannaalale peaks suurenema. Maailmas on raske leida mõnda teist järve, mida oldakse nii pika aja jooksul põhjalikult analüüsitud.
Minu meelest ei arvesta praegune detailplaneering neid riske, mis võivad viia looduskatastroofini, mille kulgu on hüdrobioloogid varsti juba 100 aasta jooksul jälginud ja dokumenteerinud. Samuti pole arvestatud majanduslikke riske, mis tekivad siis, kui selgub, et rannahoone on rajatud järve asemel roiskuva mudatiigi kõrvale.