VOLIKOGU ISTUNGIL LÄKS VEREVI RANNAHOONE PÄRAST TERAVAKS: SISEUJULAGA RANNAHOONE NEELAKS RANNA ALLA
Elva vallavolikogu istungil läks eile Verevi rannahoone tulevase lahenduse pärast teravaks, sest opositsioon pluss võimuliitu kuuluv Rein Abel leidsid, et variant, kus erainvestori poolt ehitataks Verevi randa ujula koos muude teenustega ei tasu isegi kaaluda, kuna see neelaks liiga suure osa kallist rannaalast.
Vallavalitsus eesotsas Toomas Järveoja ja Heiki Hanseniga (RE) püüdsid selgeks teha, et ujulaga kolmekorruseline rannahoone erainvestori valduses on vaid üks võimalus ja otsustatud pole midagi. Samas võimuliidu saadik, Reformierakonna fraktsiooni kuuluv Priit Värv möönas, et detailplaneering on algatatud eesmärgiga rannas ehitusala laiendada.
Valimisliidu Elva Vallakodanik saadiku Tõnu Aigro jutt oli sihitud sellele, et Verevi järv on Elva vapielement ja linna sünnis mängib järv suurematki rolli kui raudtee. Seega tuleks seda äärmiselt keerukaks ökoloogilises seisundis järve ettevaatlikult hoida. Alumistes kihtides vesi ei vahetu ja on väga hapnikuvaene ja ujumiskõlbmatu. Kõikvõimalik ehitustegevus, millega kaasneks põrutamine ja rammimine, võiks seda õrna tasakaalu aga rikkuda ja sügavustest mudased ning kõlbmatud kihid ülespoole keerutada.
Lisaks tundis ta muret rannaala pärast, kuhu juba 2018. aastast soovib vallavõim investorile rannahoone rajamiseks kohta leida. „2018. aastal kehtestasime detailplaneeringu, et hakata sinna mühinal ehitama kaunis suurt hoonet. Seda teemat on käsitletud väga mitmetes kihtides, seda on käsitlenud ka laiem üldsus. Ja ükskõik, mis tasandil, ükskõik mis moel on seda tehtud, igalt poolt kostub ainult üks vastus: see hoone sinna ei sobi. Ta on liiga suur. Ta piirab väärtusliku rannaala ära,“ rääkis Tõnu Aigro.
Rein Abel (Reformierakond) hoiatas Pirita stsenaariumi eest: algul antakse erategijale ülesanne rajada rannahoone, äriliselt algne kava aga end ära ei tasu ja siis algavad muudatused. Pirital olid selleks muudatuseks korterid rannas.
„Kui me selle väikese basseinikese nelja rajaga sinna Verevi äärde ehitame, siis ootab teda sama saatus, mis Pirita hotelli, mis rannahoonena läks müüki. Jah, algul pidi ta tegutsema rannahoonena, majanduslikult ta välja ei tulnud, tulid sinna korterid ja need müüdi ära. Ei pea olema ettevõtjana eriti nutikas, et saada aru, et selline neljarajaline bassein ei ole jätkusuutlik“, selgitas Abel, kes manitses, et antud küsimuses ei peaks olema koalitsiooni ja opositsiooni, vaid peaks ühtselt mõtlema. „Tartus rahvas ei hakka enam Verevis käima, kui sinna kolmekordne hoone tuleb. Tehke matemaatikat. Neljarajaline [ujula] ei tule mingil juhul välja. Ja selge on see, et kui see maja seal on, siis keegi seda maha enam lammutama ei hakka.“
Vallavanem Toomas Järveoja püüdis veenda, et variandid on lahtised. „See, et sinna korterid või külaliskorterid tulevad, seda ma kuulen Rein sinult esmakordselt,“ pareeris Järveoja. Detailplaneeringuga, ütles Järveoja, „planeeritakse ala võimaliku rannahoone ehituseks. Kas sinna tuleb ujula või sinna tuleb ainult rannahoone või sinna tuleb kohvik, seda pole ju tegelikult otsustatud. See on üks võimalus.“ Küll aga selgitas Järveoja, et on käinud kohti vaatamas kahe investoriga ja need on osutanud, et Verevi rand võiks olla üks koht.
„See, mida sinna soovitakse saada, pannakse paika hoonestusõiguse tingimustega kui tuleb hoonestusõiguse konkurss. Niikaua, kui ei ole hoonestusõiguse konkurssi, ei saa rääkida millestki. Täna me teeme planeeringut,“ selgitas abivallavanem Heiki Hansen.
Reformierakonna fraktsiooni esindav Priit Värv selgitas, et igasugused detailsed jutud, mis Verevi randa tulla võiks – mitu sauna, mitu korterit – on spekulatsioonid. Argument „ei sobi“ pole tema silmis veenev. „Täna me tegeleme ehitusaluse maa suurendamisega,“ sõnas Priit Värv, kes andis siiski mõista, et tema soov midagi senisest märksa suuremat randa tekitada on olemas. „Kahjuks ei saa sellega (et ei sobi – toim) nõustuda enne kui on võimalus antud ja on selge, mida see võiks sinna tuua. Mina näen, et seal võiks olla midagi, kas viie aasta pärast või kümne aasta pärast. “
